Martsipan: erinevus redaktsioonide vahel
Vikipeedia pole retseptikogu. |
|||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Martsipan''' (varem ka '''marzipan''') on [[toiduaine]] ja [[maiustus]], mis koosneb peamiselt [[suhkur|tuhksuhkrust]] ja [[mandel|mandli]][[jahu]]st. |
'''Martsipan''' (varem ka '''marzipan''') on [[toiduaine]] ja [[maiustus]], mis koosneb peamiselt [[suhkur|tuhksuhkrust]] ja [[mandel|mandli]][[jahu]]st. |
||
Martsipani süüakse sellisena ehk valmistatakse nii koduköögis kui kondiitritööstustes söödavaid kujukesi, [[kompvek]]ke, lisatakse [[küpsetis]]tele. |
Martsipani süüakse sellisena ehk valmistatakse nii koduköögis kui kondiitritööstustes söödavaid kujukesi, [[kompvek]]ke, lisatakse [[küpsetis]]tele. |
||
== Marzipan (1912)<ref>Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K.Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 304 – 305, [[1912]]</ref>== |
|||
Üks nael magusaid mandlid ja paar mõrudat mandlit küpatatakse keeva vee sees ära, õerutakse koor pealt maha, kuivatatakse ahjus puhta panni peal ja jahvatatakse siis õige peeneks. Kui mandlid peeneks õerutakse, siis võib mõni tilk vett ehk vähe suhkrut juurde lisada, et õli maitse ära kaoks. Kui aga mandli veskit tarvitatakse, siis ei ole vett ega suhkrut tarvis. Vahepeal keedetakse ühest naelast peasuhkrust 3/4 klaasi veega suhkru siirup, nii paks, kuni kiudusi tõmmata võib, kallatakse keev siirup mandlite peale, segatakse hästi läbi ja lisatakse veel vähe orangi-õievett ehk roosivett sinna juurde. Nüüd määritakse vaagen mandli õliga ja rullitakse selle peal tainast niikaua kätega, kuni sitkeks läheb. Siis vormitakse sellest kõiksugused kompvekid: munad, õunad, pirnid, kartulid, väiksed seened, maasikad, erne kaunad, väljateritatud ploomid täidetakse seest marzipaniga ja puistatakse värvitud suhkrut peale. Tainast võib ka ümmargune sõrmepaksune kook teha, värvitakse seda roosa ja rohelise kompveki värviga, marzipani rullitakse pikkadeks ribadeks, pandakse mõlemad ümber koogi ääre, nii et roosa riba sissepoole tuleb, täidetakse keskpaik [[pomad]]iga ja ehitakse kook pealt marzipanist tehtud lehtede ja lilledega. |
|||
== Ajaloolist == |
== Ajaloolist == |
||
| 12. rida: | 15. rida: | ||
== Välisallikad == |
== Välisallikad == |
||
*Urmas Kokassaar, [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel350_326.html Millest tehakse martsipani?], Veebiversioon (vaadatud 26.12.2013) |
*Urmas Kokassaar, [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel350_326.html Millest tehakse martsipani?], Veebiversioon (vaadatud 26.12.2013) |
||
*[http://www.kalev.ee/magusamaailm/mis-on-martsipan Mis on martsipan?], Veebiversioon (vaadatud 26.12.2013) |
*[http://www.kalev.ee/magusamaailm/mis-on-martsipan Mis on martsipan?], Veebiversioon (vaadatud 26.12.2013) |
||
Redaktsioon: 17. september 2014, kell 16:22
Martsipan (varem ka marzipan) on toiduaine ja maiustus, mis koosneb peamiselt tuhksuhkrust ja mandlijahust. Martsipani süüakse sellisena ehk valmistatakse nii koduköögis kui kondiitritööstustes söödavaid kujukesi, kompvekke, lisatakse küpsetistele.
Marzipan (1912)[1]
Üks nael magusaid mandlid ja paar mõrudat mandlit küpatatakse keeva vee sees ära, õerutakse koor pealt maha, kuivatatakse ahjus puhta panni peal ja jahvatatakse siis õige peeneks. Kui mandlid peeneks õerutakse, siis võib mõni tilk vett ehk vähe suhkrut juurde lisada, et õli maitse ära kaoks. Kui aga mandli veskit tarvitatakse, siis ei ole vett ega suhkrut tarvis. Vahepeal keedetakse ühest naelast peasuhkrust 3/4 klaasi veega suhkru siirup, nii paks, kuni kiudusi tõmmata võib, kallatakse keev siirup mandlite peale, segatakse hästi läbi ja lisatakse veel vähe orangi-õievett ehk roosivett sinna juurde. Nüüd määritakse vaagen mandli õliga ja rullitakse selle peal tainast niikaua kätega, kuni sitkeks läheb. Siis vormitakse sellest kõiksugused kompvekid: munad, õunad, pirnid, kartulid, väiksed seened, maasikad, erne kaunad, väljateritatud ploomid täidetakse seest marzipaniga ja puistatakse värvitud suhkrut peale. Tainast võib ka ümmargune sõrmepaksune kook teha, värvitakse seda roosa ja rohelise kompveki värviga, marzipani rullitakse pikkadeks ribadeks, pandakse mõlemad ümber koogi ääre, nii et roosa riba sissepoole tuleb, täidetakse keskpaik pomadiga ja ehitakse kook pealt marzipanist tehtud lehtede ja lilledega.
Ajaloolist
Arvatavasti pärineb esimene säilinud kirjalik martsipaniretsept Pärsiast. Pärsia arst Abu-Bakr Mohammad Ibn-Zakariya al-Razi (865 – 925) ülistas martsipani eeskätt kui ravimit (tänapäeval seostatakse soodsat biotoimet eelkõige mandlites sisalduva letsitiiniga).
Vanemates eestikeelsetes kokaraamatutes kannab maiustus nimetust 'marzipan'.
Viited
Välisallikad
- Urmas Kokassaar, Millest tehakse martsipani?, Veebiversioon (vaadatud 26.12.2013)
- Mis on martsipan?, Veebiversioon (vaadatud 26.12.2013)