Mine sisu juurde

Elvi Pirk

Allikas: Vikipeedia
Elvi Pirk aastal 2001

Elvi Pirk (sünninimi Elvi Ormus-Akman; 28. september 1921 Nõmme22. juuli 2005 Tallinn) oli eesti vabadusvõitleja ja gaidiliikumise tegelane.

Elvi Pirk õppis Hiiu algkoolis ja Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasiumis. Aastatel 19401941 töötas ta Nõmmel linna arveametnikuna, 1942 lasteaiakasvatajana Nõmmel ja Juurus.[1]

Ta õppis aastatel 19431944 majandusteadust Tartu Ülikoolis ja seejärel lühikest aega Berliini ülikoolis.

23. septembril 1944. aastal osales ta koos taganevate Pitka-meestega Keila lahingus ning evakueeris seejärel rongi haavatutega Haapsallu. Sõja lõpus põgenes Elvi Pirk Saksamaa ja Taani kaudu Rootsi. Aastal 1946 tuli ta luurajana mootorpaadiga üle Läänemere Hiiumaale Haukka-grupile sideseansside koode tooma ning võeti tagasiteel Rootsi kinni. Seejärel viibis ta kuni 1955. aastani Vorkuta vangilaagris, kus töötas sapöörina.[1]

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli Elvi Pirk üks gaidiliikumise taaselustajaid. Ta oli Endiste Poliitvangide Seltsi Nõmme osakonna asutajaid ja juhte ning Nõmme Heakorra Seltsi aktiivne liige. E. Pirk oli Pääsküla küüditatute mälestusmärgi rajamise initsiaator (1991) ning tema ettepanekul hakati 2. veebruaril korraldama Tartu rahu mälestusteenistust EELK Nõmme Rahukirikus.

Varmo Pirk oli Elvi Pirgi abikaasa.

  1. 1,0 1,1 [Nõmme Sõnumid, lk 4]
  2. Teenetemärkide kavalerid

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]