Elatustase

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Elustandard)
Jump to navigation Jump to search

Elatustase (ka elustandard, elatusstandard)[1] on riigi, rahva või mõne rahvastikurühma (kogukonna) vaimsete ja aineliste vajaduste rahuldamise üldine ja keskmine tase.[2] Elustandard arvestab osistena isiklikke sissetulekuid, haridustaset, toiduainete tarbimist, tervisekaitset, toimetulekut ja väljavaateid ootuste täitumiseks, samuti juurdepääsu moodsale tehnoloogiale ja loodusvarade kasutusele[3].


Elatustasemeid saab ka võrrelda. Näiteks võrreldes kõigis riikides erinevate toodete ja teenuste hindu sisstetulekuga, mida nimetatakse ostujõu standardiks.[4]

Kõige kõrgem elatustase on Šveitsis, Norras ja Taanis.[5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaadates minevikku on Eesti elatustase nii langenud kui ka kasvanud. Kui vaadata kogu krooniaja elatustaset, siis 1992. aasta oli Eesti jaoks kõige raskem aeg, kuna valitsus ei suutnud Eestit varem lahti haakida kiiresti langeva väärtusega rublast ning minna kroonile üle. 1992. aasta teisel poolel hakkas elatustase veidi tõusma, kuid 1994. aastal tõus peaaegu seiskus. Lausa langema hakkas elatustase 1995. aastal ning 1997. aastal veidi tõusis. 1998. aasta teisel poolel hakkas see jälle langema. 1999. aastast on elatustase hakanud järk-järgult paranema. 1996. aastal tehti uuring, mille tulemuseks on saadud, et umbes 45 000 inimese palk oli alla 600 krooni kuus. 120 000 töötaja palk on keskmiselt 600–1200 krooni kuus.[6]

Elatustase maakonniti[muuda | muuda lähteteksti]

2006. aastal oli kõige kõrgem elatustase Harju maakonnas, kus elaniku keskmine kuupalk oli 5127 krooni. Madalaim elatustase oli Võru maakonnas, kus elaniku keskmine kuupalk oli 3177 krooni. Kui vaadata aastaid 2004–2006, siis Harju maakonna elatustase on igal aastal olnud Eesti keskmisest kõrgem. 2005. ja 2006. aastal oli ka Tartu maakonna elatustase kõrgem Eesti keskmisest elatustasemest.

Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015 seab kriitiliseks piiriks, et mitte ühegi maakonna elatustase ei tohiks olla madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast. 2002. aastal oli sellest madalam elatustase 3 maakonnal, 2003. aastal 3 maakonnal ja 2004. aastal 1 maakonnal. 2005. aastal ja 2006. aastal läks kõigil maakondadel hästi, kuna polnud ühtegi maakonda, kelle elatustase oleks olnud madalam kui keskmise elatustaseme kriitiline piir.[7]

Eesti ja Soome elatustaseme võrdlus[muuda | muuda lähteteksti]

Et Eesti jõuks järele Soome elatustasemele, peaks Eesti riik elatustaset tõstma 3 protsendini, ka siis jõuaksime Soomele järele alles 30 aasta pärast. Seda tempot on raske hoida. Kui kaugemasse aega vaadata, siis Eesti majanduskasv pigem aeglustub.

Kui võrrelda Eesti ja Soome palgataset, siis Eesti palgatase on Soome omast peaaegu kaks ja pool korda madalam. Seega moodustavad meie palgad Soome palkadest umbes 40%.[8]

Euroopa riikide võrdlus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaadates 2014. aasta seisu, siis Euroopa riikide palgavõrdluses asuvad esikohtadel Šveits, Norra ja Taani. Šveitsis elav inimene teenib keskmiselt 6247 eurot kuus. Norras elav isik teenib kuus keskmiselt 5091 eurot. Šveitsis võib olla küll kõige kõrgem keskmine palk, kuid seal on ka kõige suuremad palgakäärid naiste ja meeste vahel. Šveitsi naised teenivad peaaegu kolmandiku võrra vähem kui Šveitsi mehed. Šveitsist suurem palgalõhe valitseb ainult Eestis. Palgavõrdluse tabeli allosas paiknevad Rumeenia ja Bulgaaria, kus keskmine kuupalk on vastavalt 323 ja 327 eurot. Eesti keskmine kuupalk on 849 eurot kuus. [5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]