Elukeskkonna rikastamine

Allikas: Vikipeedia

Elukeskkonna rikastamine ehk käitumise rikastamine on loomakasvatuses kasutatav põhimõte, mille eesmärk on optimeerida vangistuses elavate loomade elukvaliteeti ja võimaldada neile elukeskkond, mis sarnaneb vaba loodusega. Selle saavutamiseks kasutatakse mitmesuguseid võtteid ja pakutakse loomadele stiimuleid, mis peaksid mõjuma positiivselt nii nende füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.[1] Elukeskkonna rikastamise viisid jagunevad passiivseteks ja aktiivseteks.[viide?]

Elukeskkonna rikastamist kasutatakse näiteks loomaaedades, varjupaikades ja laborites katsealustena elavate loomade, aga ka teiste vangistuses elavate isendite puhul. Samuti kasutatakse rikastamist emotsionaalset tuge pakkuvate teraapialoomade puhul.[viide?]

Olulisus[muuda | muuda lähteteksti]

Rikas elukeskkond on vangistuses elavate loomade jaoks väga oluline, sest mõjutab otseselt nende tervist. Vangistuses elavad loomad kogevad palju tõenäolisemalt stressi, kui nad on sunnitud elama halvas elukeskkonnas ning aja möödudes viib stress nii füüsilise kui ka vaimse tervisega seotud probleemideni. Tegurid, mis looma käitumist ja tervist negatiivselt mõjutavad, on liigiti erinevad. Stressireaktsiooni võivad esile kutsuda valjud hääled, kemikaalide või teiste loomade lõhnad ja kitsas eluruum. Samuti võivad stressorid olla loomade suur hulk ühes puuris, varjumisvõimaluse puudumine ning sunnitud lähedus külastajatele. Pidevalt esinevate stressorite tagajärjed võivad olla sellised bioloogilised probleemid nagu immuunpuudulikkus, haigused, kudede atroofia, väike reproduktsioon ja ebakohane käitumine.[2] Rikastamise meetodeid kasutatakse, et luua vaba loodusega sarnanev elukeskkond. Samuti võimaldab rikastamine loomulikku liigispetsiifilist käitumist ja aitab vangistuses elavatel loomadel oma elukeskkonda positiivselt suhtuda.[viide?]

Passiivne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Passiivse rikastamise viisid võimaldavad sensoorset stimulatsiooni ilma otsese kontakti või kontrollita. Sensoorse stimulatsiooni eesmärk on mõjutada looma ühte või mitut meelt.[3]

Visuaalne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Visuaalne rikastamine on näiteks looma hoiupuuri ümber tõstmine talle vahelduse pakkumiseks või hoiupuuri televiisori lisamine, mis võib positiivselt mõjuda just puuris üksi elavatele loomadele. Uuringud on näidanud, et televisiooni või videote puhul ei ole niivõrd oluline sisu, vaid selle pidev vahetumine ehk uudsus. Samuti kasutatakse visuaalse rikastamise puhul peegleid või erinevaid värve, mis on näidanud positiivset mõju loomade käitumisele.[3]

Auditiivne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Muusika on tuntud psühholoogiline stiimul inimeste puhul, mistõttu on auditiivse rikastamise viise uurima hakatud ka loomade puhul. Üks auditiivse rikastamise viise on vangistuse keskkonda selliste helide lisamine, millega loomad puutuvad kokku vabas looduses, sest need helid võivad esile kutsuda liigile omast loomulikku käitumist. Samas on helide lisamine looma elukeskkonda põhjustanud ka negatiivseid reaktsioone. Auditiivse rikastamise eesmärgil on võimalik kasutada helisid, millega loomad tavaliselt kokku ei puutu, näiteks muusika või raadiosaated. Uuringud on näidanud, et klassikalise, kantri- või džässmuusika lisamine loomade elukeskkonda on aidanud suurendada loomade heaolu.[3]

Välja on antud ka CD-sid, mille eesmärk on leevendada emotsionaalset tuge pakkuvate teraapialoomade stressi, kuid mitte ühelgi nendest CD-dest ei ole teaduslikku alust ja seetõttu on nende tõhusus teadmata.[3]

Kuigi auditiivne rikastamine on näidanud positiivseid tulemusi, on see rikastamisviis suhteliselt uus ja vajab veel põhjalikumat uurimist.[viide?]

Aktiivne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Aktiivse rikastamise puhul on vajalik füüsiline aktiivsus ja otsene kontakt stiimuliga. Selle positiivne tulem on tihti lühiajaline, kuna stiimuli kadudes või tegevuse lõppedes positiivne mõju taandub.[4]

Toiduga seotud rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Toiduga seotud rikastamise eesmärk on pakkuda loomadele toidu saamiseks samu võimalusi, mis neil on looduses. Kui vabas looduses kulutavad loomad toidu saamisele ja leidmisele palju energiat, siis inimese kontrolli all olevas keskkonnas nad seda tihti tegema ei pea. Selleks, et vältida igavust ja stereotüüpset käitumist, peidetakse toit looma hoiupuuri ära või laotatakse see puuris laiali. See sunnib looma olema aktiivsem. Rikastamiseks kasutatakse ka mänguasju või objekte, kuhu on toit sisse pandud, mis teeb loomale toidu kätte saamise stimuleerivamaks.[viide?]

Struktuurne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Struktuurne rikastamine tähendab hoiupuuri selliste objektide lisamist, millega loom vabas looduses kokku puutub, näiteks ronimispuud või kiigud. Oluline on objektide vahetamine ning hoiupuuri muutmine ja ümbertõstmine, kuna liiga tuttav keskkond paneb loomad igavlema ja stereotüüpselt käituma ega paku stimulatsiooni.[viide?]

Lõhnade lisamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi primaadid kasutavad rohkem oma nägemis- kui lõhnameelt, mängivad lõhnad siiski looduses suurt rolli. Seetõttu on hakatud uurima lõhnade lisamise mõju vangistuses elavate loomade heaolule. Eri lõhnade lisamine hoiupuuri aitab matkida looduslikku keskkonda ja võib muuta loomad aktiivsemaks. Näiteks saaklooma lõhna lisamine kiskjaliste puuri võib mõjuda positiivse stiimulina, samal ajal kui kiskjalise lõhna lisamine saaklooma puuri võib loomale olla pigem stressi tekitav. Lisaks looduses kohatavatele lõhnadele on loomade hoiupuuri lisatud ka näiteks piparmündi, muskuse, nelkpipra, mandli, rosmariini või muskaatpähkli aroomi, mis on mõjunud loomade käitumisele positiivselt.[5]

Kognitiivne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kognitiivne rikastamine pakub vangistuses elavatele loomadele võimalust kasutada probleemide lahendamisel oma kognitiivseid oskusi ja aitab muuta elukeskkonna vähem kontrollituks. Selle rikastamisviisi eesmärk on pakkuda loomale keerukamaid ülesandeid, mille lahendamisel ootab neid mingi preemia. Kognitiivne rikastamine aitab vähendada igavust ja vältida stereotüüpset käitumist.[6]

Kognitiivse rikastamise meetodid kattuvad tihti teiste rikastamisviisidega, näiteks struktuurse rikastamise või inimkontakti puhul kasutatava treenimisega, kus loomad on sunnitud oskuste omandamiseks kasutama oma kognitiivseid oskusi.[viide?]

Arvutipõhised ja puuteekraani sisaldavad ülesanded on viimasel ajal järjest populaarsemad, sest need annavad tagasisidet, kas loom oli lahendamise ajal kognitiivselt stimuleeritud või kas ülesanne oli looma jaoks vastupidi liiga lihtne, sest sellisel juhul võib efekt olla pigem negatiivne.[7]

Kognitiivse rikastamise mõju on uuritud nii labori- ja farmiloomade kui ka loomaaias elavate loomade puhul. Kognitiivset rikastamist peaks vangistuses elavatele loomadele pakkuma lisaks juba olemasolevale mitmekülgsele keskkonnale, mida on struktuurselt ja sotsiaalselt rikastatud.[8]

Sotsiaalne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalse rikastamise alla kuulub nii liigikaaslaste kui ka selliste eri loomaliikide kokkuviimine, kes omavahel ka vabas looduses kokku puutuvad. Sotsiaalsel rikastamisel on positiivne mõju just karjas elavatele loomadele. See kutsub esile loomulikku käitumist nagu toidu otsimine, territoriaalsus, reproduktsioon ja kurameerimine.[viide?]

Inimkontakt[muuda | muuda lähteteksti]

Inimkontakti abil loomade elukeskkonna rikastamise põhiline vorm on treenimine. See aitab kasvatada looma usaldust inimeste vastu ja lihtsustada meditsiiniliste või kliiniliste protseduuride puhul loomaga tegelemist.[viide?]

Probleemid elukeskkonna rikastamisel[muuda | muuda lähteteksti]

Vangistuses peetavate loomade elukeskkonna rikastamisel on palju positiivseid mõjusid, kuid need võivad jääda lühiajaliseks, kui rikastamismeetodeid ei muudeta ega vahetata piisavalt sageli. Rikastamise peamine eesmärk on muuta looma päevarütm vähem kontrollituks ja ettearvamatumaks, kuid seda eesmärki ei saavutata, kui ei rikastata järjepidevalt. Elukeskkonna rikastamise meetodite jaoks on vaja ressursse, aega ja oskusi, millest võib vangistuses peetavate loomade ülalpidamisel puudus olla. Oluline on luua sobivad rikastamise programmid, mis võimaldaksid loomadele pikaajalist rikast elukeskkonda.[viide?]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Shepherdson, D.J. (1998) “Tracing the path of environmental enrichment in zoos” in Shepherdson, D.J., Mellen, J.D. and Hutchins, M. (1998) Second Nature – Environmental Enrichment for Captive Animals, 1st Edition, Smithsonian Chupapo stitution Press, London, UK, pp. 1–12
  2. Kathy Carlstead, M.E. McPhee (2010). Wild Mammals in Captivity (2 trükk). University of Chicago Press. Lk 303-313.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Wells, D. L. (Aprill 2009. a.). Sensory stimulation as environmental enrichment for captive animals: A review. Applied Animal Behaviour Science, 118(1-2), 1-11. Vaadatud 01.11.2021, allikas https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0168159109000057?via%3Dihub
  4. Meade, T. M., Hutchinson, E., Krall, C., & Watson, J. (September 2014. a.). Use of an Aquarium as a Novel Enrichment Item for Singly Housed Rhesus Macaques (Macaca mulatta). Journal of the American Association for Laboratory Animal Science, 53(5), 472-477. Vaadatud 01.11.2021, allikas https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4181688/
  5. Wells, D. L., Hepper, P. G., Dwyer, C., & Challis, M. G. (12. September 2006. a.). A note on the effect of olfactory stimulation on the behaviour and welfare of zoo-housed gorillas. Applied Animal Behaviour Science, 106(1-3), 155-160. doi:10.1016/j.applanim.2006.07.010
  6. Clark, F. E. (November 2011. a.). Great ape cognition and captive care: Can cognitive challenges enhance well-being? Applied Animal Behaviour Science, 135(1-2), 1-12. Vaadatud 01.11.2021, allikas https://doi.org/10.1016/j.applanim.2011.10.010
  7. Clark, Fay (veebruar 2017). "Cognitive Enrichment and Welfare: Current Approaches and Future Directions". Animal Behaviour and Cognition. Vaadatud 8.11.2021.
  8. Boissy, A., Manteuffel, G., & Jensen, M. B. (22. Oktoober 2007. a.). Assessment of positive emotions in animals to improve their welfare. Physiology and Behaviour, 92(3), 375-397. Vaadatud 08.11.2021, allikas https://doi.org/10.1016/j.physbeh.2007.02.003