Elukeskkonna rikastamine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Elukeskkonna rikastamine ehk käitumise rikastamine on loomakasvatuses kasutatav põhimõte, mille eesmärgiks on optimiseerida vangistuses elavate loomade elukvaliteeti ning võimaldada elukeskkond, mis sarnaneb vaba loodusega. Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid ning pakutakse loomadele stiimuleid, mis peaksid mõjuma positiivselt nii nende füsioloogilisele kui ka vaimsele tervisele.[1] Olemas on aktiivsed ja passiivsed elukeskkonna rikastamise viisid.

Elukeskkonna rikastamist kasutatakse näiteks loomaaedades, varjupaikades ja laborites katsealustena elavate loomade, aga ka teiste vangistuses elavate isendite puhul. Samuti kasutatakse rikastamistehnikaid emotsionaalsete tugiloomade puhul.

Olulisus[muuda | muuda lähteteksti]

Rikas elukeskkond on vangistuses elavate loomade puhul väga oluline, sest see mõjutab otseselt nende tervist. Vangistuses elavatel loomadel on tõenäosus kogeda stressi, kui nad on sunnitud elama halvas elukeskkonnas ning aja möödudes viib stress nii füsioloogiliste kui vaimse tervisega seotud probleemideni. Faktorid, mis looma käitumist ja tervist negatiivselt mõjutavad on liigiti erinevad. Stressireaktsiooni võivad esile kutsuda valjud hääled, kemikaalide või teiste loomade lõhnad ja vähene eluruum. Samuti võivad stressoriteks olla suur hulk loomi ühes puuris, võimaluse puudumine varjuda ning sunnitud lähedus külastajatele. Pidevate stressorite esinemise tagajärjeks võivad olla erinevaid bioloogilised probleemid nagu immuunpuudulikus, erinevad haigused, kudede atroofia, madal reproduktsioon, ebakohane käitumine. [2] Rikastamise meetodeid kasutatakse, et luua elukeskkond, mis sarnaneb vaba loodusega. Samuti võimaldab rikastamine naturaalset liigispetsiifilist käitumist ja aitab vangistuses elavatel loomadel oma elukeskkonda postiivselt suhtuda.

Passiivne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Passiivsed rikastamise viisid võimaldavad sensoorset stimulatsiooni ilma otsese kontakti või kontrollita. Sensoorse stimulatsiooni eesmärgiks on ajendada ühte või mitut looma meelt. [3]

Visuaalne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Visuaalse rikastamise alla läheb näiteks looma hoiupuuri ümber tõstmine vahelduse pakkumiseks või televisiooni lisamine hoiupuuri, mis võib postiivselt mõjuda just üksinda puuris elavatele loomadele. Uuringud on näidanud, et televisiooni või videote puhul ei ole niivõrd oluline sisu, vaid sisu pidev vahetumine ehk uudsus. Samuti kasutatakse visuaalse rikastamise puhul peegleid või erinevaid värve, mis on näidanud positiivset mõju loomade käitumises. [3]

Auditoorne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Muusika on tuntud psühholoogiline stiimul inimeste puhul, mistõttu on auditoorseid rikastamise viise uurima hakatud ka loomade puhul. Helide lisamine, millega loomad puutuvad kokku vabas looduses, vangistuse keskkonda on üks auditoorse rikastamise viise, mis võib esile kutsuda liigispetsiifilist naturaalset käitumist. Teine viis on helide lisamine, millega loomad üldiselt kokku ei puutu, näiteks muusika või raadiosaated.[3]

Aktiivne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Aktiivse rikastamise puhul on tihti vajalik füüsiline aktiivus ja otsene kontakt stiimuliga. Selle positiivne tulemus on tihti lühiajaline, kuna stiimuli kadudes või tegevuse lõppedes positiivne efekt taandub.[4]

Toiduga seotud rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Toidulise rikastamismeetodi eesmärgiks on pakkuda loomadele toidu saamiseks samu võimalusi, mis neil on looduses. Vabas looduses kulutavad loomad palju energiat toidu saamisele ja leidmisele, inimese poolt kontrollitud keskkonnas nad seda tihti tegema ei pea. Selleks, et vältida igavust ning stereotüüpse käitumise esinemist peidetakse toit looma hoiupuuri ära või jaotatakse see puuri peal laiali. Samuti sunnib see looma olema aktiivsem. Kasutatakse ka mänguasju või objekte, kuhu on toit sisse pandud, mis teeb loomale toidu kätte saamise stimuleerivamaks.

Struktuurne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Struktuurne rikastamine tähendab objektide lisamist hoiupuuri, millega loom vabas looduses kokku puutub, näiteks ronimispuud või kiigud. Oluline on objektide vahetamine ja hoiupuuri muutmine ning ümber tõstmine, kuna liigselt familiaarne keskkond kutsub loomades esile igavust ja stereotüüpset käitumist ning ei paku stimulatsiooni.

Lõhnade lisamine[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevate lõhnade lisamine hoiupuuri aitab matkida looduslikku keskkonda ning võib muuta loomad aktiivsemaks. Näiteks saaklooma lõhna lisamine kiskjaliste puuri võib mõjuda positiivse stiimulina. Samal ajal kiskjalise lõhna lisamine saaklooma puuri võib loomale olla pigem stressor. Seda meetodit kasutatakse kõige enam kaslaste puhul.

Kognitiivne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kognitiivne rikastamine pakub vangistuses elavatele loomadele võimalust kasutada oma kognitiivseid oskusi probleemide lahendamisel ja aitab muuta elukeskkonna vähem kontrollituks. Selle eesmärgiks on pakkuda loomale väljakutseid, millest üle saades ootab neid mingit tüüpi preemia. Kognitiivne rikastamine aitab vähendada igavust ja vältida stereotüüpset käitumist.[5]

Sotsiaalne rikastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalne rikastamise alla läheb nii liigikaaslaste kui erinevate loomaliikide kokku viimine, kes omavahel ka vabas looduses kokku puutuvad. Sotsiaalsel rikastamisel on positiivne mõju just karjas elavatele loomadele. See kutsub esile naturaalset käitumist nagu toidu otsimine, territoriaalsus, reproduktsioon, kurameerimine.

Inimkontakt[muuda | muuda lähteteksti]

Inimkontakti pakkumise teel loomade elukeskkonna rikastamise põhiline vorm on treenimine. See aitab kasvatada looma usaldust inimeste vastu ning aitab lihtsustada meditsiiniliste või kliiniliste protseduuride puhul loomaga tegelemist.

Ettejuhtuvad probleemid elukeskkonna rikastamisel[muuda | muuda lähteteksti]

Vangistuses peetavate loomade elukeskkonna rikastamisel on palju positiivseid efekte, kuid tihti on need lühiajalised, kui rikastamismeetodid ei ole pidevas muutmises ja vahetuses. Rikastamise peamine eesmärk on muuta looma elurutiin vähem kontrollituks ja ettearvamatumaks, kuid seda eesmärki ei saavutata, kui rikastamisega ei tegeleta piisavalt ja pidevalt. Elukeskkonna rikastamise meetodite jaoks on vaja ressursse, aega ja oskusi, millest võib vangistuses peetavate loomade ülalpidamisel puudust olla. Oluline on luua sobivad rikastamise programmid, mis võimaldaksid loomadele pikaajalist rikast elukeskkonda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Shepherdson, D.J. (1998) “Tracing the path of environmental enrichment in zoos” in Shepherdson, D.J., Mellen, J.D. and Hutchins, M. (1998) Second Nature – Environmental Enrichment for Captive Animals, 1st Edition, Smithsonian Chupapo stitution Press, London, UK, pp. 1–12
  2. Kathy Carlstead, M.E. McPhee (2010). Wild Mammals in Captivity. University of Chicago Press. 2 trükk. Lk 303-313. 
  3. 3,0 3,1 3,2 Wells, D. L. (Aprill 2009. a.). Sensory stimulation as environmental enrichment for captive animals: A review. Applied Animal Behaviour Science, 118(1-2), 1-11. Kasutamise kuupäev: 1. 11 2021. a., allikas https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0168159109000057?via%3Dihub
  4. Meade, T. M., Hutchinson, E., Krall, C., & Watson, J. (September 2014. a.). Use of an Aquarium as a Novel Enrichment Item for Singly Housed Rhesus Macaques (Macaca mulatta). Journal of the American Association for Laboratory Animal Science, 53(5), 472-477. Kasutamise kuupäev: 1. 11 2021. a., allikas https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4181688/
  5. Clark, F. E. (November 2011. a.). Great ape cognition and captive care: Can cognitive challenges enhance well-being? Applied Animal Behaviour Science, 135(1-2), 1-12. Kasutamise kuupäev: 1. 11 2021. a., allikas https://doi.org/10.1016/j.applanim.2011.10.010