Ellinor Rängel

Allikas: Vikipeedia

Ellinor Rängel (kuni 1926. aastani Ellinor Puusepp; 3. juuni (vkj)/ 16. juuni 1902 Riia14. august 1967 Tartu) oli eesti kirjanik.

Ta sündis Riias eestlasest rauatreiali tütrena, õppis 19081915 M. Trey progümnaasiumis Riias ja 19151919 A. Torsujeva eragümnaasiumi Nižni Novgorodis.

Ta töötas aastatel 19201925 Tallinnas Eesti kaubaagentuuris registraatorina ja arhivaarina ning 1925–1926 Elvas kantseleiametnikuna. Pärast abiellumist oli ta aastatel 1926–1940 koduperenaine.

1940–1941 oli ta ajakirja Maanaine toimetaja ja samaaegselt ka Glavliti volinik Tartus.

Põgenes 1941. aastal Nõukogude tagalasse, töötas 19421944 Kuibõševi oblastis külanõukogu sekretärina.

19451946 töötas Rängel Tartus Postimehe toimetuses. 1946–1949 töötas ta kirjastuses Teaduslik Kirjandus korrektori ja toimetajana. Seejärel oli kutseline tõlkija ja kriitik.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1940. aastast avaldas ta ajakirjanduses lühijutte. Tema näidendeid ("Lahkumine" (1943), "Vaene Ruudi" (1953) ja "Esimees tuli" (1954) on esitatud isetegevuslavadel. Trükis on ilmunud lühinäidend "Hea inimene" (Meie Repertuaar, 1954).

Tema peateos on romaanitriloogia "Kullimaja Marta" (1956, 2. tr. 1984), "Õnne jahil" (1961, 2. tr. 1985) ja "Karmid tuuled" (1966, 2. tr, 1985). Triloogias kujutatakse Riiast pärit ühe töölisperekonna elu rohkem kui veerand sajandi kestel.

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995, lk. 490

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995, lk 490