N-konnektor
N-konnektor (N-tüüpi konnektor) kuulub RF-konnektorite sarja, mis on mõeldud koaksiaalkaablite ühendamiseks. See on üks esimesi konnektoreid, mis loodi mikrolainete edastamiseks. N-konnektori leiutas 1940 Paul Neill ettevõttest Bell Labs. Tema järgi on konnektor ka nimetatud.[viide?]
Algselt oli see konnektor loodud USA armeele militaarseteks ühendusteks 50 Ω ja 75 Ω kaablitele, mis kannataksid kuni 1 GHz sagedust. Tänapäevased N-konnektorid võimaldavad edastada kuni 11 GHz sagedust. Julius Botka Hewlett-Packardist on leiutanud N-konnektori, mis võimaldab edastada kuni 18 GHz sagedust.[viide?]
50 Ω konnektorid on kasutusel mobiilsetes traadita seadmetes. 75 Ω konnektoreid kasutatakse kaabeltelevisioonis.[viide?]
Neid kaht konnektorit ei tohi omavahel ühendada, sest see võib konnektorid rikkuda, kuna neil on erinev nõela keskmine läbimõõt[1]. Kuna paljud N-konnektorid ei ole märgistatud, siis on neid lihtne segamini ajada.[viide?]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Golio, Mike (2008). The RF and Microwave Handbook, Second Edition. CRC. Lk 8–7. ISBN 978-0849372179.