N-konnektor

Allikas: Vikipeedia
Isane N-konnektor
Emane N-konnektor
Sarnased N-konnektorid - 50 Ω (alumised) ja 75 Ω (ülemised)

N-konnektor (N-tüüpi konnektor) kuulub RF-konnektorite sarja, mis on mõeldud koaksiaalkaablite ühendamiseks. See on üks esimesi konnektoreid, mis loodi mikrolainete edastamiseks. N-konnektori leiutas 1940 Paul Neill ettevõttest Bell Labs. Tema järgi on antud ka konnektorile nimi.

Algselt oli see konnektor loodud USA armeele militaarseteks ühendusteks 50 Ω ja 75 Ω kaablitele, mis kannataksid kuni 1 GHz sagedust. Tänapäevased N-konnektorid võimaldavad edastada kuni 11 GHz sagedust. Julius Botka Hewlett-Packardist on leiutanud N-konnektorit, mis võimaldab edastada kuni 18 GHz sagedust.

50 Ω konnektorid on kasutusel mobiilsetes traadita seadmetes. 75 Ω konnektoreid kasutatakse kaabeltelevisioonis.

Neid kaht konnektorit ei tohi omavahel ühendada, sest see võib konnektorid rikkuda, kuna neil on nõela keskmine läbimõõt erinev[1]. Kahjuks paljud N-konnektorid ei ole märgistatud ja seetõttu võib olla lihtne neid segamini ajada.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Golio, Mike (2008). The RF and Microwave Handbook, Second Edition. CRC. pp. 8–7. ISBN 978-0849372179. 

Vaata lisaks[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]