Ehitusarheoloogia
Ehitusarheoloogia (inglise keeles buildings archaeology) on arheoloogia haru, mis uurib nii maa alt leitavaid kui ka maa peal säilinud ehitisi ja nende kujunemist.[1]
Ehitusarheoloogias rakendatakse arheoloog Edward Cecil Harrise väljatöötatud stratigraafia fikseerimise printsiipe, see on algselt arheoloogias, mitte kunsti- või arhitektuuriajaloos loodud uurimismeetodeid.[2]
Ehitusarheoloogia kujunes välja 1970. aastate teisel poolel Suurbritannias.[2]
Ehitusarheoloogia põhiline roll seisneb ehitiste uurimisel eriaegsete ehituskonstruktsioonide eristamises ja nende kronoloogia kindlakstegemises geoloogiast ja arheoloogiast tuntud stratigraafia põhimõtete ja meetodite alusel.[2]
Eesti kõrgkoolidest on ehitusarheoloogia õppeainena Eesti Kunstiakadeemia õppekavas.[3]
Ehitusarheoloog on arheoloog, kes tegutseb ehitusarheoloogia valdkonnas.
Ehitusarheolooge Eestis: Villu Kadakas
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ ehitusarheoloogia". term.eki.ee
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Ehitusarheoloogiast 21. sajandil. Muinsuskaitse aastaraamat 2005. Lk 68–70
- ↑ Õppeaine 'Ehitusarheoloogia'[alaline kõdulink]. artun.ois.ee
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Villu Kadakas "Ehitusarheoloogia, mida seal uurida?" Arheoloogide kevadkool 2016