Ehholaalia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ehholaalia (kreeka sõnadest ekho 'kaja' ja lalia 'rääkima', 'vadistama') ehk kajakõne on tahtmatu kuuldud sõnade ja fraaside järelekordamine.[1]

Inimesed, kellel on ehholaalia, kordavad järgi helisid ja fraase, mida nad kuulevad. Kuuldud sõnad ei pea pärinema vahetult teiselt inimeselt, vaid võivad olla kuuldud raadiost, telerist või mujalt. Ehholaalia võib olla kohene (immediate) või hilinenud (delayed). Sageli võib ehholaalia olla katse suhelda, keelt õppida ja keelt harjutada.[2] Teiste öeldud sõnade kordamine on lapse kõne arengus normaalne etapp. Patoloogiana esineb ehholaalia sageli mõne järgneva häire puhul: autismispektrihäire (pervasiivne arenguhäire), skisofreenia, ajukahjustus, vaimne alaareng, Gilles de la Tourette'i sündroom, afaasia või dementsus.[1] Ehholaaliaga inimesed võivad olla võimetud efektiivseks suhtluseks, sest neil on probleeme oma mõtete väljendamisega.

Seisundid, mille korral ehholaalia võib esineda[muuda | muuda lähteteksti]

Ehholaalia võib esineda erinevate seisundite korral. Siin on need esitatud tähestikulises järjekorras ja mõne seisundi puhul koos avaldumise kirjeldusega.

  • Alaalia – spetsiifilise kõnearengu puude kõrgema tasandi protsesside puuete korral, kui esineb semantilis-pragmaatilise tasandi puudujääk.[3]
  • Alzheimeri tõbi;[4]
  • Creutzfeldti-Jakobi tõbi;[4]
  • Dementsus – keelesüsteemi lagunemise tõttu tekkinud neurogeenne kommunikatsioonipuue, mille süvenedes võib esineda ehholaalia;[4]
  • Epilepsia;[4]
  • Gilles de la Tourette'i sündroom;[4]
  • Normaalne lapse areng – kindlas kõne omandamise arengu staadiumis esineva nähtusena;[4]
  • Sensoorne alaalia – kõne areng hilistub, kannatanud on kõne mõistmine, mis tuleneb puudulikust häälikute eristamisest ja äratundmise võimest, arvatakse, et põhjustajaks on Wernicke piirkonna düsfunktsioon. Kuna laps korratud kõnes kuuldud sõnu või fraase keeleliselt ei analüüsi, ei kinnistu ka neis sisalduvad sõnad või grammatilised vormid. Ehholaaliat ei esine motoorse ülekaaluga alaalia puhul.[3]
  • Skisofreenia – ehholaalia kui korrapäratu kõne avaldumisvorm, kui korratakse täpselt teise isiku öeldud sõnu; kuulub katatoonilise sümptomi alla;[4]
  • Transkortikaalne sensoorne afaasia;[4]
  • Transkortikaalne motoorne afaasia;[4]
  • Varajane lapseea autism;[4]
  • Vaimne alaareng.[4]

Ehholaalia normaalse kõne arengu perioodina[muuda | muuda lähteteksti]

Kajakõne on normaalne faas väikelastel, kes õpivad suhtlema ja kõnelema.[5] Esialgu laps kordab kuuldud silpe, siis sõnu ja lõpuks fraase. Harilikult on ehholaalia minimaalne või kadunud 3. eluaastaks, kui on arenenud oma kõne seoses kõne mõistmisega.[3] Arengulise mahajäämuse ja/või autismi korral ehholaalia jätkub, eriti juhul, kui lapsel on hilinenud kõne areng. Väikelapse kõne omandamise arengus on ehholaalia harilik nähtus ning kuulub imiteeriva käitumise alla, mille kaudu toimub sotsiaalne õppimine. Ehholaalia funktsiooniks lapsel on oma hoidja sõnade kordamine eesmärgiga keelt ja kõne korrata ning harjutada. Kui lapsel on arenenud küllaldane eneseregulatsioonivõime ja arusaam pragmaatikast ehk tähendusest, siis väheneb ehholaalia ja laps kasutab oma kõnet. Ehholaalia esinemise haripunkt on tavaliselt vanusevahemikus 2–3 eluaastat, pärast kolmandat eluaastat peaks ehholaalia lapse kõnest kaduma. Kui ehholaalia jätkub või taasesineb hiljem, siis võib see viidata aju düsfunktsioonile.[5]

Ehholaalia esinemine autismispektrihäirete korral[muuda | muuda lähteteksti]

Ehholaaliat võib esineda kuni 75% autismispektrihäiretega verbaalse kõnega lastel.[6] Mõnel juhul on ehholaalia nende ainus ekspressiivse kõne vorm. Kõrgeltfunktsioneerivatel autistidel (Aspergeri sündroom) võib ehholaalia esineda kohati koos tähendusliku kõnega. Võrreldes normaalse lapse kõne arengus esineva ehholaaliaga, on patoloogilisel juhul ehholaalia rigiidsemalt väljendunud, intonatsioon on vähem meloodiline ning ehholaalia on püsivam. Kõneravis ei proovita ehholaaliat autistliku lapse kõnes kaotada, vaid proovitakse arendada lapse üldist ekspressiivset kõne ja seeläbi ehholaaliat vähendada.[1] . Autistliku lapse kõnes võib ehholaaliat esineda rohkem perioodidel kui keskkond, ülesanded või situatsioonid on talle võõrad ja stressirohked. Ehholaalia episoodid võimenduvad ka ärevuse korral või kui suhtluspartneri kõne on lapsele liiga raskesti mõistetav. Autistlik laps ei pruugi ehholaalia staadiumist edasi areneda ning kajakõne jääb püsima ka täiskasvanueas.[2]

Ehholaalia funktsioon kõnes autismi korral[muuda | muuda lähteteksti]

On leitud, et ehholaalia täidab autistlike laste kõnes mitut funktsiooni. Üldkategooriatena on need funktsionaalse keeleoskuse areng, toimetulekustrateegia ja sotsiaalset suhtlemist võimaldav kommunikatsioonivahend.[7] Täpsemalt on uuritud kolme ehholaalia avaldumisvormi funktsioone kõnes: vahetu ehholaalia (immediate echolalia), hilinenud ehholaalia (delayed echolalia) ja ülemineku ehholaalia (mitigated echolalia).

Näiteid funktsioonidest ning avaldumisest:

  • toimetulekustrateegia;
  • kuuldust ja kõnest arusaamise vahend;
  • sotsiaalse kontakti alustamise ning säilitamise vahend;
  • kommentaare soovide, keeldumise, protesti ja kommentaaride väljendusvahend;
  • strateegia, mis võimaldab võtta aega kuuldu töötluseks ja vastuse harjutamiseks;
  • keele omandamise strateegia, mille tulemusena tekivad paindlikumad reeglistesüsteemid.[7]

Ehholaalia liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Vahetu ehholaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Vahetu ehholaalia puhul kordab kõneleja ütluseid (peaaegu) kohe pärast nende kuulmist.[1]

Hilinenud ehholaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Hilinenud ehholaalia on ehholaalia vorm, mille puhul korratakse sõnu, lauseid, fraase ja dialooge, mida on kuuldud tunde, päevi, nädalaid, kuid ja/või aastaid varem.[7] Mõnikord on kuulajal raske eristada hilinenud ehholaaliat kõneleja loomingulisest spontaansest kõnest. Seda eriti juhul, kui korratud ütlus sobib antud hetkel dialoogi situatsiooni ja konteksti. Äratuntavam on hilinenud ehholaalia juhul, kui see antud konteksti ei sobi. Teised kergemini märgatavad hilinenud ehholaaliale viitavad näitajad on laulusõnade või reklaamide kordamised, mis tunduvad konteksti sobimatutena.[8] Hilinenud ehholaalia kasutamisel võib kõnelejal olla oma ütlustega eesmärk ning kindel funktsioon. Näiteks hilinenud ehholaalia korral võib laps esitada varemkuuldud küsimuse “Kas sa soovid juua?”, kui lapsel endal on joogijanu, selle asemel, et öelda “Ma soovin juua.”[2]

Mitigated echolalia[muuda | muuda lähteteksti]

Mitigated echolalia (inglise keeles) all mõistetakse nn üleminekuehholaaliat, täpne vaste eesti keeles puudub. See on ehholaalia “pehmem” vorm, mis väljendub lausete või nende osade järelekordamises ning on vähem rigiidne, kui teised ehholaalia vormid. Järelekorratud kõnes võivad sõnad olla muudetud ja intonatsioon erinev algse kõneleja omast. On leitud, et üleminekuehholaalia suureneb lapse retseptiivse kõne oskuste arenedes. Arvatakse, et üleminekuehholaalia on autistlike laste kõnes oluline arenguline faas, mis on lubab edasist kõne arengut positiivselt prognoosida.[7]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Ehholaaliat diagnoosib erialaspetsialist (arst, logopeed) vestluse teel. Ehholaalia raskusaste võib varieeruda kergest raskeni. Vastavalt sellele määratakse ravi. Ehholaaliat võib ravida kombineeritud meetoditega, olenevalt selle tekkepõhjustest ja väljendumisest.[2]

  • Kõneteraapia (logopeediline ravi) – tehes kindlaks, milliseid funktsioone kõnes ehholaalia täidab, saab neid valdkondi kõneteraapia kaudu arendades ehholaaliat vähendada.[7]
  • Ravimid – ehholaaliat ennast pole võimalik ravimitega ravida; ravimeid kasutatakse juhul, kui inimesel on selle tõttu tekkinud depressioon või ärevus, et viimaste sümptomeid vähendada. Ka võivad ärevus ja depressioon kajakõne võimendada ning seetõttu võib arst määrata antidepressandid.[2]
  • Kodune ravi – toetus kõneteraapiale.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Salkind, N. J. (2006). Encyclopedia of human development. Thousand Oaks, CA: Sage Publications.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Mena, K. (2016). Echolalia. http://www.healthline.com/health/echolalia#overview1. Kasutatud 09.05.2017.
  3. 3,0 3,1 3,2 Padrik, M., Hallap, M., Raudik, S., Naestema, R., Oselin, H., Jahu, M., Nursi, A., Koplimäe, J., Raidla, U., Brin, I., Uriko, A., Kaasik, B. (2016). Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia. Tartu: TÜ Kirjastus.
  4. 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 Larner, A. J (2016). A dictionary of neurological signs (4th ed.). Springer International Publishing. Lk 109. 
  5. 5,0 5,1 Ganos, C., Ogrzal, T., Schnitzler, A. and Münchau, A. (2012), The pathophysiology of echopraxia/echolalia: Relevance to Gilles De La Tourette syndrome. Mov. Disord., 27: 1222–1229. doi:10.1002/mds.25103
  6. Volkmar, F. R. (2005). Handbook of autism and pervasive developmental disorders. Hoboken, NJ: John Wiley & Sons
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Dodd, S. (2005). Understanding autism. Marrickville, N.S.W: Elsevier Australia
  8. Vicker, B. (1999). Functional Categories of Delayed Echolalia. https://www.iidc.indiana.edu/pages/Functional-Categories-of-Delayed-Echolalia. Kasutatud 09.05.2017.