Kuuse-juurepess

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Üldiseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuse-juurepess
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kandseened Basidiomycota
Klass Agaricomycetes
Selts Pilvikulaadsed Russulales
Sugukond Bondarzewiaceae
Perekond Juurepess Heterobasidion
Liik Kuuse-juurepess
Binaarne nimetus
Heterobasidion parviporum
Niemelä & Korhonen 1998

Kuuse-juurepess (Heterobasidion parviporum) on seeneliik[1].

Eestis intensiivselt majandatavates okaspuumetsades on kõige olulisemaks juuremädaniku tekitajaks juurepess (Heterobasidion spp.)[2]. Juurepessu perekond jaguneb kaheks liigiks: kuuse-juurepess (Heterobasidion parviporum) ja männi-juurepess (Heterobasidion annosum). Kuuse-juurepess kahjustab Eestis põhiliselt igas vanuses kuuske, aga ka nulgu, lehist ning noori männitaimi [2]. Kuuse-juurepess, mis tekitab juure-ja tüvemädanikku, kahjustab puidu kvaliteeti ning vähendab kuusikutest saadavat majanduslikku tulu [3]. Juurepess levib paremini järgnevates metsakasvukohatüüpides: jänesekapsa, sinilille, naadi ning kastikuloo[4].


Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuse-juurepess levib seeneeoste kaudu, mis lenduvad õhus. Seeneeosel on ideaalne langeda kännule, kuna puit koosneb peamiselt piki tüve asetsevatest pikkadest torukujulistest ksüleemirakkudest. Eostel on seetõttu seal hea idaneda. Naabritevaheliste juurekontaktide kaudu levib seenemütseel seejärel edasi lähedal seisvatele tervetele puudele. Tekivad üha laienevad haiguskolded. Tänu istutamisele või looduslikule uuenemisele hakkab kasvama uus metsapõlvkond. Kändudes püsiv seen nakatab ka uut põlvkonda ning niimoodi püsib seenhaigus metsas edasi[2][5].

Tõrje[muuda | muuda lähteteksti]

Juurepessu tõrjeviisiks on kasutusele võetud biopreparaat Rotstop®, mis põhineb puitu lagundaval seenel hiidkoorik (Phlebiopsis gigantea). Hiidkoorik on saprotroofne puidulagundaja ning sarnaselt juurepessule levib ka hiidkoorik pärast raiet värsketele kändudele[6] aga elavatele puudele hiidkoorik ei levi ning ei kahjusta neid[7].Biopreparaati Rotstopi pritsitakse peale raiet kändudele, ning seeläbi takistab see kuuse-juurepessu edasist levimist tervetele puudele. Biopreparaat on saadud hiidkooriku tööstusliku paljundamise käigus ning selle eesmärk on kahe elusorganismi vaheline konkurents, preparaadi kasutamine on keskkonnale ohutu[8].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kuuse-juurepess andmebaasis eElurikkus Muuda Vikiandmetes, veebiversioon (vaadatud 18.03.2014)
  2. 2,0 2,1 2,2 M.Hanso ja H.Õunap (2016). Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine. Tartu: SA Erametsakeskus. Lk 44. 
  3. Arnerup J., Swedjemark G., Elfstrand M., Karlsson B., Stenlid J. (2010). Variation in growth of Heterobasidion parviporum in a full-sib family of Picea abies. Scandinavian Journal of Forest Research. Volume 25: pp. 106-110
  4. Hanso, S., Hanso, M. (1999a). Juurepessu levimisest Eesti metsades. - Metsanduslikud uurimused 31, lk 162-172
  5. Hanso, M., Drenkhan, T. (2005). Seenega seene vastu. -Eesti Loodus, 1, lk 16-19
  6. Holdenrieder, O., Greig, B.J.W. (1998) Biological methods of control. Heterobasidion annosum: Biology, Ecology, Impact and Control (Woodward S, Stenlid J, Karjalainen R & Huttermann A, eds). CAB International, Wallingford, Inglismaa, pp. 235–258.
  7. Drenkhan, T., Hanso, S. and Hanso, M. 2008. Effect of the Stump Treatment with Phlebiopsis gigantea against Heterobasidion Root Rot in Estonia. Baltic Forestry, 14 (1): 1625.
  8. Barratt B.I.P., Howarth F.G., Withers T.M., Kean J.M., Ridley G.S. (2010) Progress in risk assessment for classical biological control. Biological Control 52: pp. 245–254.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]