Eesti Energia Õlitööstus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

AS Eesti Energia Õlitööstus on Eesti ettevõte, mis kuulub 100-protsendiliselt Eesti Energiale.

23. jaanuaril 2007 võttis Eesti Energia nõukogu vastu otsuse moodustada Narva elektrijaamadele kuulunud vedelkütuseid tootva õlitehase baasil omaette äriühing Eesti Energia Narva Õlitehas AS. 2007. aastal hakkas ettevõte kandma nime Eesti Energia Õlitööstus AS. Ettevõte on varem kandnud ka nime AS Narva Õlitehas.

7. juunist 2007 juhib õlitööstust varasem Narva Elektrijaamade finantsdirektor Igor Kond.

Põlevkiviõli tehased[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Energia toodab igal aastal põlevkivist enam kui miljon barrelit põlevkiviõli. Eesti Energiale kuulub 2014. aasta seisuga kolm põlevkivist vedelkütuseid tootvat seadet – kaks Enefit140 seadet ja üks Enefit280 õlitehas.

Kaks 1980. aastal tööd alustanud seadet Enefit140 töötlevad aastas ligikaudu 1,6 miljonit tonni põlevkivi. Tehase maksimaalne aastane tootmismaht on 240 000 tonni ehk 1,5 miljonit barrelit vedelkütuseid. Enefit140s toodetakse kolme põlevkiviõli fraktsiooni. Lisaks õlile tekib utmisprotsessi käigus 40 miljonit Nm3 kõrge kütteväärtusega põlevkivigaasi ehk uttegaasi. Õli tootmiseks kasutatakse tehases aastas umbes 1,9 miljonit tonni põlevkivi.

5. mail 2010 pani Eesti Energia nurgakivi uuele, senistest kaks korda võimsamale, oluliselt efektiivsemale ja keskkonnasõbralikumale Enefit280 õlitehasele. Enefit280 tehnoloogia töötas Eesti Energia välja koostöös rahvusvahelise insenerifirmaga Outotec.[1] Projekti valmimise venimine tõi aga kaasa ettevõtete vastastikused kahjunõuded, mis leidsid lahenduse alles novembris 2014[2].

Uues Enefit280 õlitehases toodeti esimene põlevkiviõli 2012. aasta detsembris. 2014. aasta aprillis teatas ettevõte stabiilse töö saavutamisest uue põlvkonna õlitehases.[3] Sama aasta lõpuks oli jõutud püsivalt 70-protsendilisele tootmisvõimsusele[4].

Tehas kasutab toormena aastas 2,26 miljonit tonni põlevkivi, tootes 290 000 tonni põlevkiviõli ja 75 miljonit m³ elektritootmises kasutatavat uttegaasi. Lisaks on tehasega integreeritud 35 MW auruturbiin elektritootmiseks, mis kasutab ära õlitootmisel tekkivat jääksoojust.

2010. aastal avas Eesti Energia tütarettevõte Enefit Outotec Technology Saksamaal Frankfurdis laboriseadme, millel saab testida erineva päritoluga põlevkivi ja koguda andmeid uurimus- ja projekteerimistöödeks. Laboriseade suudab töödelda 15 kg põlevkivi tunnis. 2013. aastal avati Frankfurdis ka suurema võimsusega pilootseade.[5]

Enefit tehnoloogia ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enefit140 tehnoloogia eelkäija oli Galoter-tüüpi seade UTT-3000.[6] Eestis võeti esimesed Galoter-tüüpi retordiga katseseadmed kasutusele 1947. aastal (Ilmarise tehase juures) ning Kiviõlis (1953. aastal).[7] Enefit-tehnoloogia võimaldab erinevalt mitmest teisest põlevkiviõli tootmise tehnoloogiast töödelda väga väikese tükisuurusega põlevkivi (0–25 mm).[8]

Number nimes Enefit140 tähistab põlevkivi tonne, mis igas tunnis tehases ümber töödeldakse. Sarnaselt töötleb näiteks Enefit280 igas tunnis ümber 280 tonni põlevkivi.

Enefit-tehnoloogia kasutab põlevkivi kuumutamiseks vajaliku temperatuuri saavutamiseks tahket soojuskandjat – tuhka. Kuna protsess varustab end energiaga ise, ei ole täiendavaid energiaallikaid tarvis. Protsessist väljudes on tuhk sedavõrd puhas, et seda on võimalik kasutada nii tsemendi tootmisel kui ka ehitustööstuses.

Enefit280 on oma eelkäijast Enefit140st efektiivsem ja keskkonnasõbralikum ning üle kahe korra võimsam. Peamine tehnoloogiline erinevus on Enefit280 juurde liidetud elektritootmisvõimekus koos tõhusa keevkihtkatlaga (CFB). Enefit280 õhuheitmed on väiksemad, protsessis on vaja väga vähe vett (Eestis kulub ühe barreli põlevkivist saadud sünteetilise nafta tootmiseks 1,06 barrelit vett) ning tehase abil saab põlevkivist kätte kogu seal peituva energia.[9]

Põlevkiviõli tootmisprotsess[muuda | muuda lähteteksti]

Põlevkivist õli tootmiseks tuleb kõigepealt põlevkivi purustada. Kuna Eesti põlevkivi on suhteliselt niiske, siis tuleb seda esmalt kuivatada. Kuivatatud põlevkivi segatakse tahke soojuskandjaga, milleks Enefit-tehnoloogia puhul on kuum tuhk. Seejärel kuumutatakse põlevkivi retordis 500 °C juures, et kivis sisalduvast kerogeenist hakkaks eralduma õli- ja gaasiaurud. Enefit280 tehnoloogia puhul suunatakse tuhakambri põhja jäänud poolkoks edasi keevkihtkatlasse, kus see põletatakse, et saada protsessis vajaminevat energiat. Lisaks puhastab põletamine tuha orgaanilistest jääkidest. Jahutamisel tekib keevkihtkatlas kütteaur, millest toodetakse elektrit. Seejärel puhastatakse protsessist väljuvad suitsugaasid elektrifiltri abil tahketest osakestest.

Põlevkiviõli kasutusvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Põlevkiviõli nimetatakse vastavalt selle koostisele kas põlevkivibensiiniks või kergeks või raskeks kütteõliks. Neid kolme toodet on võimalik omavahel ka erinevate omadustega vedelkütuse saamiseks segada.

Eestis kasutatakse põlevkiviõlitooteid eelkõige katlamajade kütmiseks, väikestes jaamades soojuse ja elektri tootmiseks. Suur osa õlitoodangust eksporditakse vedelkütuste komponentideks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Energia uue põlvkonna õlitehas sai nurgakivi Eesti Energia pressiteade, 3.05.2010
  2. Eesti Energia lahendas Outoteciga 28 miljoni vaidluse Postimees Majandus, 26. november 2014
  3. Sandor Liive esitles õlitehase toodangut – Enefit280 töötab lõpuks stabiilselt Delfi Ärileht 9.04.2014
  4. Eesti Energia õlitehas Enefit280 töötab 70-protsendilise jõudlusega Postimees Majandus, 7. november 2014
  5. Äripäeva tööstusuudised 11.06.2013 Eesti Energial valmis Frankfurdis piloottehas
  6. TTU Ltd. kodulehekülg 10.10.2014
  7. “Kukersiit ja konnatahvel” 2014 lk 171
  8. Enefit tehnoloogia 10.10.2014
  9. Enefit tehnoloogia 10.10.2014