Edward Grey, esimene vikont Grey of Fallodon
| Edward Grey | |
|---|---|
 | |
| Suurbritannia välisminister | |
|
Ametiaeg 10. detsember 1905 – 10. detsember 1916 | |
| Eelnev | Henry Petty-Fitzmaurice |
| Järgnev | Arthur Balfour |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
25. aprill 1862 London, Inglismaa, Suurbritannia |
| Surmaaeg |
7. september 1933 (71-aastaselt) Fallodon, Inglismaa, Suurbritannia |
| Erakond | Liberaalne Partei |
| Abikaasa | Pamela Wyndham (1922–1928) |
| Sugulased | Grey suguvõsa |
| Alma mater | Balliol College (Oxfordi Ülikool) |
Edward Grey, esimene vikont Grey of Fallodon (25. aprill 1862 – 7. september 1933) oli Suurbritannia poliitik. Ta kuulus Liberaalsesse Parteisse ning juhtis esimese maailmasõja ajastul Suurbritannia välispoliitikat.
Grey pooldas sotsiaalliberalismi ning oli aastatel 1905–1916 Suurbritannia välisminister (rekordiliselt pikk ametiaeg).[1] Ta uuendas 1902. aastal sõlmitud Briti-Jaapani liitu 1911. aastal. Tema poliitika põhimõte oli kaitsta Prantsusmaad Saksa agressiooni eest, samas sõlmimata prantslastega siduvat liitu. Ta toetas Prantsusmaad esimese Maroko kriisi (1905–1906) ja Agadiri kriisi ajal (1911). Tema saavutus oli ka 1907. aasta Briti-Vene konventsioon. Aastal 1913 lahendas ta tüli Saksamaaga Bagdadi raudtee asjus. Tema suurim tegu oli pärast juulikriisi kui ta viis Suurbritannia Saksamaa vastu esimesse maailmasõtta. Ta veenis liberaalide valitsust, et Suurbritannial oli moraalne kohustus kaitsta Prantsusmaad ning hoida ära Saksamaa domineerimine Lääne-Euroopas. Pärast sõja algust tema karjäär enam kaua ei kestnud, ta oli välisminister detsembrini 1916. Aastal 1919 oli ta juhtiv Rahvasteliidu pooldaja Suurbritannias.
Ta on tuntud, kuna oskas juba 3. augustil 1914 hinnata esimese maailmasõja tulevast mõju ja ulatust.[2] Mais 1916 allkirjastas ta Sykesi-Picot' lepingu.[3] Aastal 1916 kaotas ta aadlikutiitlid, enne seda oli ta kolmas baronet Grey of Fallodon. Pärast seda oli ta 1919–1920 suursaadik Ameerika Ühendriikides ja 1923–1924 Liberaalne Partei juht lordide kojas.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Finn, Margot C. (1993). "The Reform League, Union, and International". After Chartism: Class and Nation in English Radical Politics 1848–1874. Cambridge University Press. Lk 259.
- ↑ Viscount Grey of Fallodon: Twenty-Five Years 1892–1916 (New York, 1925) p. 20 books.google.
- ↑ "Jordan – Syria Boundary" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. märts 2009. Vaadatud 27. märtsil 2009. p. 8.
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Jenkins, Roy (1964). Asquith (first ed.). London: Collins. OCLC 243906913.
- Koss, Stephen (1985). Asquith. London: Hamish Hamilton. ISBN 978-0-231-06155-1.
- Otte, Thomas G. (2020). Statesman of Europe : a life of Sir Edward Grey. [London], UK. ISBN 978-0-241-41336-4. OCLC 1198445572.