Eduard Viirsoo

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eduard Voldemar Viirsoo (kuni 1935 Viirasson; 4. august 1903 Uderna vald, Tartumaa24. september 1988 Tucumán, Argentina) oli Eesti ja Argentina agronoom.

Lõpetas 1924. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Õppis aastatel 1924-1930 ja 1932 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas, lõpetas 1932. aastal agronoomina.

Ta töötas aastatel 1930-1934 Türi gümnaasiumis õpetajana, oli aastatel 19341944 Tallinna linnaagronoom.

Aastal 1944 põgenes Rootsi, töötas Landskronas Weibullsholmi Sordiaretuse Instituudis assistendina.

1949 siirdus Argentinasse. Töötas Tucumáni Ülikoolis õppejõuna, oli 1957. aastast kartuli- ja aedviljasordiaretuse professor. Töötas Tucumáni provintsi taimekasvatuse katsejaamas, oli aastatel 1972-1982 Tafí del Valle kartulikasvatuse katsejaama ja "Banco de Germoplasma" direktor. Läks 1982 pensionile.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Aretas kohalikele tingimustele sobivaid kartulisorte, töid kartuli ja aedviljade sordiaretuse alalt.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli jurist, ajakirjanik ja poliitik Osvald Viirsoo (1901–1989).

Ta abiellus 1935. aastal Paula Tambergiga, nende tütar Maela Viirsoo (sündinud 1937) on Argentina radiokeemik ja tuumateadlane.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Artur Tarmet. "Prof. Eduard Viirsoo surnud". Teataja nr 19, 15. oktoober 1988. Lk 9

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]