Eduard Teiter
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2012) |
| Eduard Teiter | |
|---|---|
| Sünniaeg | 1886 |
| Surmaaeg | 1937 |
| Auaste | polguülem |
| Juhtinud |
Eesti kütivägede 2. Eesti kommunistlik kütipolk Eesti diviisi staabiülema abi |
| Sõjad/lahingud |
Eesti Vabadussõda Venemaa kodusõda |
Eduard Teiter (vene keeles Эдуард Юрьевич Тейтер; 7.veebruar1886–4.juuni 1938) oli eesti päritolu NSV Liidu sõjaväelane ja 1. detsembri riigipöördekatsest osavõtnu.
Eduard Teiter astus VK(b)P liikmeks 1917. aasta veebruaris. Eduard Teiter oli 1917. aastal pärast Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee poolt Tallinnas võimu haaramist Tallinna linna kaitse komissariaadi komissar. 25.–27. oktoobril 1917 toimunud Eestimaa Nõukogude II kongressil Tallinnas valiti Eduard Teiter EN Täitevkomitee liikmeks.
Pärast Eesti okupeerimist Saksa keisririigi vägede poolt 1918. aasta kevadel taganes Teiter koos nõukogude asutustega Petrogradi, kus ta valiti 15. oktoobril 1918 Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee koosseisu. EARK ülesandeks oli ette valmistada ja koordineerida Eesti bolševike tegevust Nõukogude Venemaa Punaarmeega Eesti vallutamisel.
1918. aasta 22. novembril juhtis ta Kulgu lahingus ja 28. novembril Narva lahingus Viljandi kommunistlikku kütipolku ning pärast Punaarmee poolt Narva vallutamist ja Eestimaa Töörahva Kommuuni väljakuulutamist oli Eduard Teiter ETK Sõjaväe Valitsuse asjaajaja.
Eesti Vabadussõjas oli ta Nõukogude Venemaa Punaarmee poolel Eesti iseseisvuse vastu sõdinud Eesti kütivägede 1. Eesti Kütidiviisi koosseisus 2. Viljandi Eesti kommunistliku kütipolgu polgukomandör, 1. Petrogradi diviisi staabiülema abi, Hanko rinde ülem Soomes ja Eesti diviisi staabiülema abi.
Pärast Eesti Vabadussõda töötas Petrogradis Eesti Haridusmaja juhatajana.
1924. aastal suunati ta illegaalsele tööle Eestisse, kus osales 1. detsembri riigipöördekatse ettevalmistamisel ning oli ühe rünnakrühma (III pataljoni) komandör.
Pikemalt artiklis 1. detsembri riigipöördekatse.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Sündinud Viljandimaal Tarvastu vallas Mustla külas Jüri Teiteri ja Mari Lilientali peres. 19. sajandi lõpupoole kolinud koos perega Tartusse, kus isa pidas juuksuriäri.
Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis, koos noorema venna Georgiga osales 1905. aasta rahutustes. Poegade liigse agaruse tõttu oli pere sunnitud kolima Helsingisse. Koos vennaga töötasid isa Helsingi juuksuriärides. Osalesid eestlastest sotsiaaldemokraatide Helsingi organisatsiooni töös.
Rindeohvitserina võttis osa Esimesest maailmasõjast, oli autasustatud kahe ordeniga.
Eduard Teiteri vend Georg Teiter oli samuti Soome sotsiaaldemokraatliku, hiljem Eesti pagulaste kommunistliku liikumise aktivist (EKP Keskkomitee liige).
Mõlemad vennad arreteeriti 1936. aastal süüdistatuna Nõukogude-vastases spionaažis, saadeti laagritesse ning 1937. aastal lasti maha.