Eduard Friedrich Lossius
Eduard Friedrich Lossius (24. august/5. september 1811 Võru – 17. märts/29. märts 1870 Võru) oli Eesti vaimulik.
Ta õppis aastatel 1825–1827 Töttelstädtis (praegu Erfurdi linnaosa, Tüüringi liidumaal Saksamaal), aastatel 1827–1830 õppis ta Gothas gümnaasiumis. Aastatel 1830–1833 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust. Ordineeriti 13. detsembril/25. detsembril 1836 õpetajaks.
Oli aastatel 1836–1837 Torma Maarja koguduse adjunktõpetaja. Aastatel 1837–1852 oli ta (introdutseeriti 5. oktoobril/17. oktoobril 1837) Kodavere Mihkli koguduse õpetaja. Aastatel 1852–1869 oli ta (introdutseeriti 6. jaanuaril/18. jaanuaril 1852) Võru Katariina koguduse õpetaja. Jäi 25. septembril/7. oktoobril emerituuri[1].
Ta on Johann Georg Schwartzi õpikusarja "Koli-ramat" kolmanda jao õpiku "Öppetus Jummala lomadest, mis Ma peäl on" (Tartu 1853) autor.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema äi Anton Georg Bosse oli Dikli ja Rubene koguduste õpetaja. Tema poeg Johannes Valentin Lossius oli Tartu Ülikooli Raamatukogus ja ÕES-i raamatukogus raamatukoguhoidja, tegeldes käsikirjaliste materjalide korraldamise ja avaldamisega ja Christian Kelchi kroonika trükivalmis seadmisega.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
- ↑ Albert Ivask. Võru. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, lk 56–57