Ebaausad kauplemisvõtted

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ebaausad kauplemisvõtted (inglise keeles Unfair Trading Practices) on jaemüüjatelt lepingupartneritele peale surutud ebaausad tingimused: jaemüüjate ühepoolne hindade langetamine, kaubanduslepingute muutmine tagasiulatuvalt, kulude ja riskide tootja kanda jätmine, lepingusuhte ebaõiglane lõpetamine, tellimuste muutmine lühikese etteteatamisega, tootjate ähvardamine jne.[1]

Esinemine[muuda | muuda lähteteksti]

Ebaausad kauplemisvõtted tekivad olukorras, kus tarneahela lepingupartnerite vahelistes kaubandussuhetes puudub majanduslik tasakaal ja osaliste läbirääkimispositsioonid on ebavõrdsed.[2]

Näited ebaõiglastest kauplemisviisidest[muuda | muuda lähteteksti]

Eksitatav kauplemisvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Eksitav on kauplemisvõte siis, kui kaupleja või teenusepakkuja

  • annab kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav;
  • jätab andmata olulise info, mida oleks vaja teada ostuotsuse tegemisel.

Näiteid eksitavatest kauplemisvõtetest[muuda | muuda lähteteksti]

  • Müüja väidab kaupa või teenust reklaamides, et see on saadaval ainult piiratud aja jooksul, kuigi tegelikult on kaup või teenus olemas sama hinnaga mitme nädala jooksul.
  • Kaupleja või teenusepakkuja lubab auhinda/kingitust, kuid auhinnale/kingitusele järele minnes selgub, et need on juba otsas.
  • Kaupleja või teenusepakkuja esitleb tarbijale õigusaktidega antud õigusi oma pakkumise eripärana.
  • Kaupleja või teenusepakkuja esitab tõele mittevastava väite, et kaup või teenus ravib haigusi, talitlushäireid või väärarendeid.
  • Kaupleja või teenusepakkuja lisab turundusmaterjalidele arve, mis jätab vale mulje, et tarbija on kauba või teenuse juba tellinud.

Agressiivne kauplemisvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Agressiivne on kauplemisvõte siis, kui kaupleja või teenusepakkuja piirab sellega tarbija valikuvabadust, ahistades, sundides või mõjutades liigselt tema kaupa või teenust ostma. Näiteks kui kaupleja või teenusepakkuja loob mulje, et enne lepingu sõlmimist ei saa lahkuda, teeb telefoni või e-posti teel järjekindlalt soovimatuid pakkumisi, nõuab tasu saadetud tellimata kauba eest jms.

Näiteid agressiivsetest kauplemisvõtetest[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kui kaupleja või teenusepakkuja esindaja külastab tarbijat tema kodus, eirates palvet lahkuda või mitte tagasi tulla.
  • Kaupleja või teenusepakkuja loob mulje, et tarbija on juba võitnud, võidab või pärast teatud tegevust võidab auhinna või saab muud kasu. Tegelikult aga auhind või muu samaväärne kasu puudub või eeldab auhinna kättesaamine kulutuste tegemist.
  • Kaupleja või teenusepakkuja teatab, et kui jätta kaup või teenus ostmata, seatakse sellega ohtu tema töö või sissetulek.[3]

Ebaõiglaste kauplemisvõtete vastu astumine[muuda | muuda lähteteksti]

Tootjatel on ebaausate kauplemisvõtete vastu keeruline astuda, sest see võib neile tähendada oma peamistest ostjatest ja seega elatisest ilma jäämist. Eriti laastav on olukord arengumaades, kus puudub sotsiaalkindlustus ja napib töövõimalusi.

Euroopas on ebaausate kauplemisvõtetega seotud probleeme viimastel aastatel teadvustatud ja arutatud. 7. juunil 2016 tegi Euroopa Parlament otsuse ebaausate kauplemisvõtete kohta, mis hakkab mõjutama nii Eesti kui ka arenguriikide jaemüüjaid ja põllumehi. Parlamendi saadikud otsustasid, et kõikides liikmesriikides tuleb samade põhimõtete alusel rakendada tugevaid meetmeid nende jaemüüjate ja ettevõtete suhtes, kes ebaõiglaselt suruvad oma lepingupartneritele peale ebaausaid tingimusi.

20 liikmesriigis on juba olemas mehhanism ebaausate kauplemisvõtete vastu võitlemiseks. Europarlamendi otsus tähendab nende mehhanismide harmoneerimist üle Euroopa, millega tagatakse ühisturul ühesugune lähenemine ettevõtjalt-ettevõtjale suhtes. Iga liikmesriik peab vaatama, kuidas jälgida ja takistada ebaausaid kauplemisvõtteid terves tarneahelas ja nendest teada anda, kahjustamata nõrgemat osapoolt.[4]

Ebaõiglaste kauplemisvõtete vastu astumine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on eneseregulatsioonina algatatud toiduainete vertikaalse tarneahela heade tavade väljatöötamine, millega töötavad ettevõtjate ja tootjate ühendused. 2016. aasta augustiks soovitakse koostada tegevuskava, kuidas tutvustada väljatöötatud head tava toiduainete vertikaalses tarneahelas tegutsevatele ettevõtjatele ning alustada tegevuskavas nimetatud tegevuste elluviimist. Heade tavade koostamise eesmärk on edendada vabatahtlikkuse alusel head äritava, edendada ettevõtjatevahelisi ausa kauplemise põhimõtteid ning vähendada ebaausate tavade kasutamist toiduainete vertikaalses tarneahelas.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]