Dryviaty järv

Dryviaty järv
Valgla maad	Valgevene
Sissevool	Usvica, Zołvica, Akunioŭka, Družnianka, Raka
Väljavool	Drujka
Pindala	36,14 km²
Pikkus	9,86 km
Laius	4,5 km
Keskmine sügavus	6,1 m
Suurim sügavus	12 m
Maht	0,2235 km³
Koordinaadid	55° 37′ N, 27° 1′ E

Dryviaty järv ehk Drõvjatõ järv (valgevene keeles Возера Дрывяты, vene keeles Дривяты (Drivjatõ)) on järv Valgevenes Viciebski oblastis Brasłaŭ rajoonis. Järv asub merepinnast 129 meetri kõrgusel, selle valgala on 459 km². Dryviaty kuulub Brasłaŭ järvestikku, asudes Brasłaŭ järvestiku rahvuspargi territooriumil. Järve kagukaldal asub kaitsealune Belmonti park.

Kaldajoone pikkus on 37,6 kilomeetrit. Järves asub kuus saart kogupindalaga 0,92 km². Madala veetaseme korral võivad mitmed madalikud kuivale jääda, sel ajal suureneb saarte arv Dryviaty järves üheteistkümneni, kõrge veetaseme korral väheneb järvede arv aga kolmeni. Järve kaldad on üldiselt madalad. Kõrgem on järve kallas põhjas, kus järve kaldal asub Brasłaŭ linn. Seal asub järve läheduses kõrge linnamägi.

Madala veega tsoon ulatub rannast 15–300 meetri kaugusele. Sügavama veega osa põhi on ebatasane, madalamates kohtades liivane, sügavamates kohtades kaetud sapropeeliga. Vesi on puhas; vee läbipaistvus on suvel 3, talvel aga 4,5 meetrit.

Järve madalamas osa kasvab harilik pilliroog. Dryviaty järves kasvab ka haruldasemaid liike, nende seas mitu liiki näkirohtu.

Tähtsamad kalad Dryviaty järves on rääbis, ahven, haug, linask, koha, latikas, säinas ja särg. Leidub ka karpkala, angerjat ja viidikat.

Järv on tähtis puhkekeskus, selle kallastele on rajatud sanatoorium ja turismibaas.

Välislingid

• Järv Valgevene kalapüügiportaalis