Drybin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Drybin

valgevene Дрыбін * / Drybin *transkriptsioon: Drõbin
vene Дрибин (Dribin)

Coat of Arms of Drybin, Belarus.png
Drybini vapp
Flag of Drybin.png
Drybini lipp

Elanikke: 3092 (2015)

Koordinaadid: 54° 7′ N, 31° 6′ E
Drybin (Valgevene)
Drybin
Drybini autobussijaam

Drybin (poola keeles Drybin, valgevene-eesti transkriptsioonis Drõbin) on alev Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Drybini rajooni ja Michiejeŭka külanõukogu halduskeskus. Alev asub Pronja jõe kaldal Mahiloŭ linnast 64 kilomeetri kaugusel, merepinnast 175 meetri kõrgusel.

Haridust annavad keskkool ja laste kunstikool. Alevis on kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Drybinis on toiduainetetööstus. Alevis on ajaloo- ja etnograafiamuuseum. Selle lähistel on paar kiviaegset asulakohta ja üks kurgaan.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Drybinit mainitakse esimest korda aastal 1569. Administratiivselt kuulus see Mstsisłavi vojevoodkonda. Aastal 1633 mainis küla oma testamendis Lew Sapieha.[2] valdusse. Uputuse ajal võitsid aastal 1660 küla lähistel Rzeczpospolita väed maale tunginud vene vägesid. Põhjasõja järel olid aastal 1708 külas laagris Vene väed.[3]

Poola jagamisel läks Drybin aastal 1772 Venemaa koosseisu. Seal kuulus alev algselt Valgevene ja hiljem Mogiljovi kubermangu. Aastal 1784 sai asulast Ciechanowieckite mõisa keskus. Toona olid seal veski ja õigeusu kirik. Aastal 1830 rajati sinna viinavabrik. XIX sajandil elas alevis palju kingseppasid, kes lõid oma salakeele «катрушніцкі лемезень». Aastal 1903 asutati seal tuletõrjeühistu. Aastal 1909 olid 40% asula elanikest juudid.[4]

Aastal 1924 hakkas Drybin kuuluma Valgevene NSV koosseisu. kus sellest sai rajoonikeskus. Peagi Drybini rajoon aga kaotati. Teise maailmasõja ajal rajati Drybinisse surmalaager, kus hukkus 2500 inimest. Ametlikult sai Drybinist alev alles aastal 1997, mil Tšornobõli katastroofi tõttu asustati külasse ja selle ümbruskonda ümber hulgaliselt inimesi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Дрибин // Туристская энциклопедия Беларуси / редкол. Г. П. Пашков [и др.]; под общ. ред. И. И. Пирожника. — 2007.
  2. Валерый Грынявецкі. Дрыбін // Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. У 3 т. / рэд. Г. П. Пашкоў і інш. Т. 1: Абаленскі — Кадэнцыя. — Мінск: Беларуская Энцыклапедыя, 2005. lk. 604.
  3. Вольга Князева. Дрыбін // Энцыклапедыя гісторыі Беларусі. У 6 т. Т. 3: Гімназіі — Кадэнцыя / Беларус. Энцыкл.; Рэдкал.: Г. П. Пашкоў (гал. рэд.) і інш.; Маст. Э. Э. Жакевіч. — Мн.: БелЭн, 1996. lk. 300.
  4. Памяць: Гіст.-дакум. хроніка Дрыбінскага раёна / Рэдкал.: Г. П. Пашкоў (гал. рэд.) і інш.; Маст. Э. Э. Жакевіч. — Мн.: БелЭн, 2004.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]