Aerofotograafia
Aerofotograafia on maapinna pildistamine lennukilt, helikopterilt vm õhusõidukilt[1]. Sel viisil tehtud fotot nimetatakse aerofotoks.
Viimasel aastakümnel on oluliselt paranenud mehitamata õhusõidukite ehk droonide kättesaadavus ning selle toel on kasvanud aerofotograafia populaarsus.
Eestis tegelevad aerofotograafiaga näiteks Hiiumaa Mudeliklubi ja Keila Mudellennu Klubi ning aerofotomõõdistamisega Maa-amet. Fotograafidest on sellega tuntust kogunud näiteks Andres Tarto, Sven Začek ja Kaupo Kalda.
Regulatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Kuni 150 kg kaaluvate mehitamata õhusõidukite lennutamiseks on Eestis alates 150 meetri kõrgusel nii ärilisel kui mitteärilisel eesmärgil vaja Lennuametist hangitud ühekordset (aastast) luba, piirangutega aladel on lisaks nõutav lennu kooskõlastus. Piirangutega või keelualad on suuremate linnade kohal, piirialadel, militaaraladel ja looduskaitsealadel.[2][3]
Alates 01. juuli 2021 hakkab Euroopa Liidus kehtima uus regulatsioon, mille kohaselt kõik fotodroonide lennutajad peavad oma lennuvahendid registreerima ning saavad registreerimistunnistuse. Kolm aastat pärast regulatsiooni jõustumist enam ilma vastava loata õhusõidukeid lennutada ei tohi.[4]
Lisaks tuleb arvestada inimeste privaatsusega: kui inimese isik on kaadris tuvastatav, tuleb temalt jäädvustamiseks eelnevalt luba küsida. Avalikel üritustel on vaja ürituse korraldaja luba.[5]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ TEA entsüklopeedia 1. köide, 2008.
- ↑ "Mehitamata õhusõidukid, sealhulgas droonid". Transpordiamet. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.06.2018. Vaadatud 05.02.2021.
- ↑ "VFR kaart". EANS. Vaadatud 05.02.2021.
- ↑ "Korduma kippuvad küsimused" (PDF). Transpordiamet. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9.02.2021. Vaadatud 05.02.2021.
- ↑ "Meelespea käitajale". Transpordiamet. Vaadatud 05.02.2021.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Droonidega lendamine – mida peab teadma enne õhkutõusu?" Photopoint, 28. jaanuar 2015