Dissident

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Dissidendid)
Jump to navigation Jump to search

Dissident (ladina dissidens 'mittenõustuv') on inimene, kes väljendab aktiivselt vastuseisu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele režiimile. Sõna algne tähendus on 'teisitimõtleja usuküsimustes', st lahkusuline.

Dissidentlik liikumine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule avaldus Eestis okupatsiooni algusest peale eri vormides, nii otsese relvastatud vastupanuvõitlusena (metsavennad) kui ka relvastamata vastupanuvõitluse näol – okupatsiooni eitava ja Eesti iseseisvuse taastamist nõudva kirjanduse, lendlehtede jms levitamisena.

1960. aastatel hakati vastupanuvõitlust NSV Liidus jm sotsialismileeri maades nimetama dissidentluseks ja kommunistlikule võimule poliitilise vastupanu osutajaid dissidentideks. Dissidentide tegevus oli enamasti illegaalne ja võimu eest varjatud.

Eesti dissidentide hulka kuulusid Artjom Juskevitš, Mati Kiirend, Kalju Mätik, Sergei Soldatov, Arvo-Gunnar Varato, Sven Kreek, Jüri Kukk, Mart Niklus, Viktor Niitsoo, Veljo Kalep, Uno Toru, Heiki Ahonen, Arvo Pesti, Lagle Parek, Enn Tarto, Harri Mõtsnik jt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]