Disainiprotsess

"Double-diamond" mudel. Kahekordse teemandi mudelil on kujutatud kaks kõrvuti seisvat rombi, nagu on näidatud joonisel. Esimene romb tähistab probleemi mõistmist ning teine romb tähistab lahenduse loomist. Iga romb on jaotatud kaheks osaks, kus esimene pool viitab laienemisele ning teine pool ahenemisele. Rombide sees on vastavalt reastatud avastamise, kirjeldamise, arendamise ning valmistamise faasid. Joonise töötas välja Briti Disaininõukogu. ^[1]

Disainiprotsess on korduv, mittelineaarne toote või teenuse väljaarendamise protsess, mis koosneb erinevatest etappidest. See tähendab, et protsessi lõpus võidakse sattuda tagasi algfaasi ning seejärel tuleb kogu protsess või osa sellest uuesti läbida. ^[2] Disainiprotsessi saab illustreerida “double-diamond” ehk kahekordse teemandi mudeliga, kuhu kuuluvad neli faasi: avastamine, kirjeldamine, arendamine ja valmistamine. ^[1]

Faasid[muuda | muuda lähteteksti]

Avastamise faas[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige esimeses ehk avastamise faasis toimub disaini lähteülesande püstitamine ning konteksti uurimine. Disainer või disainimeeskond vaatab ülesannet värske pilguga, et avastada uut informatsiooni. ^[1] Taustauuringutega selgitatakse välja projekti parameetrid ja piirid. ^[3]

Kirjeldamise faas[muuda | muuda lähteteksti]

Teises ehk kirjeldamise faasis tegeletakse info ja võimaluste analüüsimisega. Analüüsimine aitab määrata ala, millele keskenduda ning mida edasi arendada. Selles faasis defineeritakse täpne probleem, mis võib lähteülesande probleemist erineda. ^[1]

Arendamise faas[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmandas ehk arendamise faasis toimub ajurünnak ja ideedevälja avardamine. Ideid kombineeritakse, katsetatakse, mängitakse läbi ja luuakse uusi kontseptsioone. Kolmanda faasi lõpuks ahendatakse ideedevälja, valitakse välja üksikud lahendused ning täiustatakse neid. ^[1]

Valmistamise faas[muuda | muuda lähteteksti]

Neljandas ehk valmistamise faasis toimub projekti viimistlemine, prototüüpimine, dokumenteerimine ja elluviimine. ^[1] Selles faasis töötatakse välja detailid, produtseeritakse joonised ja 3D-mudelid, mis on juhisteks tootmise alustamisel. ^[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Briifimine

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 "The Design Process: What is the Double Diamond?".
↑ Kathryn Best (2010). Disainjuhtimise alused. Tallinn: Eesti Disainikeskus. Lk 46.
↑ Bella Martin, Bruce Hanington (2012). Universal Methods of Design. Beverly: Rockport Publishers. Lk 7.
↑ Ionel Lehari, Lylian Meister, Ruth-Helene Melionarski, Martin Pärn, Janno Siimar (2012). Kuidas leiutada jalgratast?. Tallinn: Print house OÜ. Lk 78.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 "The Design Process: What is the Double Diamond?".

[2] Kathryn Best (2010). Disainjuhtimise alused. Tallinn: Eesti Disainikeskus. Lk 46.

[3] Bella Martin, Bruce Hanington (2012). Universal Methods of Design. Beverly: Rockport Publishers. Lk 7.

[4] Ionel Lehari, Lylian Meister, Ruth-Helene Melionarski, Martin Pärn, Janno Siimar (2012). Kuidas leiutada jalgratast?. Tallinn: Print house OÜ. Lk 78.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1]

[2]

[3]

[4]