Disaini lähteülesanne

Disaini lähteülesanne (ingl design brief, vahel ka ee slängis briifimine) on kahepoolne kirjalik dokument projekti osapoolte vahel, kus määratakse ära eesmärgid, edasikantavad väärtused ja piirangud ning pannakse paika disainiplaan. Disaini lähteülesande kontekstis kasutatakse selliseid termineid nagu "loominguplaan", "projektikava", "tellimuse kirjeldus", "innovatsiooni lähteülesanne".

Disaini lähteülesanne vormub disainiprotsessi algetapis, mida nimetatakse mõistmiseks, kus samaaegselt otsitakse lahendusvõimalusi ja ülesande püstituse täpset sõnastust. Disaini lähteülesannet peaks ette kujutama kui protsessi, mis algab tellija esitatud eesmärkide esmasest kirjeldamisest, mida arendab edasi disainimeeskond. Seeläbi jõutakse välja kahepoolse kokkuleppeni, kus määratakse ära eesmärgid, edasikantavad väärtused ja piirangud ning pannakse paika disainiplaan.

Täpse lähteülesande olulisus

Disainiprotsessi õnnestumise tagab võimalikult täpne lähteülesanne. Mida rohkem me teame probleemist ja inimestest, kellele me seda lahendame, seda parema lõpptulemuse me saavutame. Juhtub ikka, et kasutame mõnda eset/abivahendit ja kõik töötab, kuni äkki avastad, et seda pole võimalik näiteks pesta või hooldada. Kas on siis toote vorm keeruline, ei pääse ligi või on materjal ebapraktiline. Siinkohal võibki olla juhtunud, et lähteülesandes olid lüngad. Keskenduti vaid toote kasutusele, mitte aga järelhooldusele. Hea lahendus aga hõlmab toodet sünnist kuni surmani.

Kliendi lähteülesanne

Kliendi lähteülesanne kirjeldab konkreetset organisatoorset eesmärki, initsiatiivi, projekti või ülesannet, millega seoses disainispetsialisti palgata soovitakse. Kliendi algatus võib olla ka lihtsalt vestlus, kus klient kirjeldab disainikonsultandile, mida nad saavutada tahavad (ning millele hiljem disainikonsultant vastab). Kirjalikul kujul sisaldab kliendi lähteülesanne reeglina ettevõttesiseseid protsesse, eesmärke, aruandlustavasid ja arvepidamistähtaegu, mistõttu võib kasutatud keel olla suhteliselt analüütiline, numbrirohke ja konkreetne.

Kõigepealt tuleb kliendil luua lähteülesanne ning veenduda, et disainikonsultant saab aru, kes, mida ja millal tegema peab. Kas klient vajab lähteülesande edasiarendamiseks nõuandeid? Kas klient on selgesti kirjeldanud kliendi ja tema ettevõtte vahelisi suhteid, brändi ja sihtrühma, äri eesmärke ja plaanitud projekti, nii et see oleks disainikonsultandile selgelt mõistetav? Lähteülesande kirjalik vormistamine paneb paika konkreetsed sihid, eesmärgid, ülesanded, tulemused, tähtajad ja kasutada oleva eelarve ning tagab kliendi ja konsultandi ühise arusaama toimumast.

Hea disainipraktika hõlmab ka kliendi lähteülesandes sisalduvate eelduste küsimuse alla seadmist. Disainikonsultant saab kliendi lähteülesande abil algatada laiema diskussiooni, et paremini mõista, mida klient soovib saavutada nii firma, eriala kui ka indiviidi tasemel. Lähteülesande läbiarutamine toob välja varjatud sihid, ootused ja piirangud ning samuti teised potentsiaalsed kasulikud eesmärgid. Disainikonsultant võib lähteülesande ka ise suuliselt sõnastada, et avastada peidetud võimalusi ja uusi käsitlusviise ning läheneda kliendi probleemile tõsiselt loovalt. Kliendiga suheldes ja talle disainiprotsessi tutvustades kulutatud aeg ning professionaalne, ettevalmistatud ja teadlik tegutsemine suurendavad tõenäosust, et edukas koostöö on tagatud ka tulevikus.

Disaini lähteülesande kujunemise protsess

Disainikonsultant töötab läbi ja analüüsib kliendi lähteülesannet ning otsustab, kas võtta pakkumist vastu või mitte. Hea disaini lähteülesanne tuleb kokku panna ja kirjutada koostöös disainirühma ja kliendi vahel alles pärast projekti põhjalikku läbimõtlemist ja arutelu. Kui äriline vajadus disainioskuste järgi on kindlaks tehtud ja projekti elluviiv disainirühm valitud, peab viivitamatult algama disaini lähteülesande koostamine.

Kõige esimene samm on otsustada, kes on projekti omanik, kes esindab rühma ja vastutab ka tulemuse eest. Kui see on tehtud, siis tuleb kohtuda projekti omanikul kliendiga ja välja selgitada, mis on selle projekti peamised eesmärgid, miks see projekt on vajalik ja miks ta on vajalik just nüüd, millist äritulemust sellelt projektilt oodatakse. Lõpuks tuleb koos kliendiga välja selgitada olulised osapooled: juristid, kes on seotud autoriõiguste, intellektuaalomandi õiguste, kaubamärkide, patentide ja muu sellisega ning müügi organiseerimise, tootmise, hangete ja logistikaga tegelejad ja kooskõlastajad. Tähtis on enne disainima hakkamist selgitada välja kliendi kõige tähtsamad projekti aspektid ja nende tähtsuse põhjendused. Kui nendega on projekti omanik nõus, siis on kõik hästi, kui aga mitte, siis on vaja see läbi arutada. Selle kohene tegemine säästab hiljem suure hulga aega, pettumusi ja pahameelt. Samavõrd lasub disaineril kohustus aidata kliendil mõista disaini loomingulist protsessi. Kui koosolek on peetud, tuleb luua projektirühm, kuhu kuuluva olulised osapooled, nagu disainerid, kirjutajad, tehnilise toe inimesed, ning nende kõigiga kokku saada.

Pärast esimest koosolekut võib alustada lähteülesande mustandi kirjutamisega. Kui on valmis kirjutatud mustand, siis tuleb lähteülesanne koos olulisemate huvipooltest koosneva projektimeeskonnaga viimistleda. Disaini lähteülesande lõppläbivaatusel on mitu eesmärki. Kõige olulisem on veenduda, et selles ei ole faktivigu, tegevusvaldkonna suundumused on värsked ja õiged, sihtrühm on selge, otsused tooteportfelli asjakohasuse kohta antud projektis on üle kontrollitud, lõplikult on paika pandud sisendid, eriti ärieesmärgid, soovitud tulemid ja disainistrateegia lõik, samuti projekti aspektide detailid (eriti igale aspektile eraldatud aeg ja eelarve). Projekti omanik vastutab disaini lähteülesande iga lõigu kaitsmise ja selgitamise eest. See protsess annab disainijuhile taas kord võimaluse näidata, et disain on probleemide lahendamise distsipliin, mitte vaid esteetiline näpuharjutus. See kinnitab tõsiasja, et on olemas äriline vajadus projekti järele, millele disainimeeskond läheneb strateegilisel moel. Lisaboonusena tunnevad osapooled teatud vastutust ja otsest osalust projektis ning mõistavad, et nendega on algusest saadik nõu peetud. Kui heakskiit on lähteülesandele antud, siis võib alustada disainitööga. Disaini lähteülesanne annab kindla lähtepunkti projekti loominguliste kavandite arendamisel.

Disaini lähteülesande osad

Disaini lähteülesande kujundamisel on mõistlik käsitleda eraldi äri võimalusi ja tootele esitatavat tehnilist spetsifikatsiooni. Esimene ütleb, mida tootega tahetakse turul äriliselt saavutada, ilma et langetataks ette otsuseid toote vormi või funktsiooni osas. Selleks et olla võimeline analüüsida kirjeldatud võimaluste olemasolu, tuleb uurida turu vajadusi ja läbi viia konkureerivate toodete analüüs ja tehnoloogiliste võimaluste audit. Äri võimalus paljastub turul pakutavate toodete valiku vahel, aga seda tingimusel, et see on ettevõtte ressurssidega tehnoloogiliselt teostatav. Teine lähteülesande osa kinnitab tehnilise spetsifikatsiooni. Siin saab eraldi välja tuua, mida lahendus peab tegema ja mida see võiks teha. Äriliste ja funktsionaalsete nõudmiste eraldamine on hea, sest nii saab äri eesmärk enam tähelepanu ning juhtkonnal on lihtsam otsustada nende eesmärkide saavutamise üle, jättes tehnoloogia tootearenduse meeskonna teemaks. Nii tagatakse ühtaegu kvaliteedikontroll ja innovatiivne vabadus. Selline vabadus võimaldab toote täpsema spetsifikatsiooni koostada alles pärast kontseptsiooni loomist.

Lähteülesande ülesehituse näide

Brändi taust

Millised on ettevõtte põhiväärtused ja sõnumid?

Kes me oleme ja kuidas käitume?

Kes me tahame olla ja kuidas püüame käituda?

Ärieesmärgid

• Võimalus – Mida soovime saavutada?

• Sihik – Arusaam toote või teenuse hinnakujundusest ja klientidest

• Ettevõtte taust – Millised on tehnoloogilised piirangud ja võimalused? Millised on toote või teenuse pakkumise kanalid?

Millised on turunduskanalid ja kuidas saame oma sõnumit levitada?

• Turg – Kes on konkurendid turul ja millega nad eristuvad? Kellele tooteid müüakse? Kellele teenuseid pakutakse?

Kuidas ja kus tooteid müüakse? Kuidas ja kus teenuseid pakutakse?

• Kasutaja vajadused, soovid ja võimalused – milliseid väärtusi tahame kasutajatele pakkuda?

Millist infot omame, et oma tooteid või teenuseid teistest eristada?

Toote spetsifikatsioon

• Eesmärk – toote kasutuse kontekst ja kasutus keskkonna kirjeldus

• Funktsioon – mida toode või teenus teeb ja mida mitte?

• Omadused – mis teeb tootest või teenusest nauditava, kasuliku, parema?

• Positsioneering – kuidas suhtub toode kaaslastesse ettevõtte oma tooteportfellis ja kuidas konkurentidesse turul?

• Elukaar – kui kaua ja kuidas toode kasutuses kestab?

• Hooldus – kas toode vajab hooldust? Kas seda on võimalik parandada?

• Pakend – kuidas toodet pakitakse, transporditakse, ladustatakse, müüakse?

• Tiraaž – kui suuri tootmismahtusid planeeritakse?

• Hind – milline on eeldatav tootmishind, müügihind ja tulu? Milline on arenduse ja tootmisse juurutamise maksumus?

• Lisa – turu-uuringud, disainiuuringud, tehnoloogiauuringud, teadusuuringud, konkurentide uuringud jne

Disaini lähteülesande vorming

Disaini lähteülesandel ei ole ühte kindlat vormingut. Need võivad olla tehtud nii sõlmküsimuste plangina kui ka PowerPoint-esitlusena. Valitud vorming sõltub suurel määral konkreetsest disainitöö tüübist ja sellest, milline stiil ettevõttele omane on. Vormingu puhul on kõige olulisem, et seda oleks lihtne lugeda ja jälgida. Muus osas on oluline, et lähteülesanne sisaldaks kogu teabe ja andmed, mis on kõigile protsessis olijatele tarvilik. See peab olema kättesaadav nii paberil kui ka elektroonilisel kujul.

Disaini lähteülesanne ei ole fikseeritud

Disainerile peab disaini lähteülesanne olema aluseks, mis annab suuna ja mõtte, kuidas antud ülesannet lahendada, mida kasutajale pakkuda ning milliste kriteeriumide abil loodud lahendusi mõõta. Lähteülesanne küll piirab ja suunab, kuid ei tohi olla jäik ega suletud. Ükskõik kui palju me ka ei pinguta, ei suuda me iial ära kirjeldada kõike vajalikku enne arendustöö algust. Teisalt on ka järgnevale disainiprotsessile omane pidev ülesande täpsustamine ja uute võimaluste avamine, mis omakorda võib tähendada seda, et peame tegema lisauurimusi või langetama otsuseid teemadel, mida seni käsitletud või on käsitletud teise nurga alt.