Diplomaatiline teenistusaste

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Diplomaatiline teenistusaste on diplomaadile lähtuvalt tema teenistusstaažist antud nimetus.

Eri riikide välisteenistustes on kasutusel erinevad teenistusastmed, kuid näitlik loetelu (suurimast teenistusstaažist väikseimani) on järgmine:

  • Suursaadik (ambassadeur)
  • Saadik (envoye)
  • Minister-nõunik (ministre conseiller)
  • Nõunik (conseiller)
  • Esimene sekretär (premier secretaire)
  • Teine sekretär (deuxieme secretaire)
  • Kolmas sekretär (troisieme secretaire)
  • Atašee (attaché)

Eesti välisteenistuse teenistusastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti välisteenistuses ei kasutata saadiku teenistusastet ning suursaadik on välissuhtlemisalaste teenete eest antav nimetus (auaste), mille omistamine ei sõltu teenistusstaažist (välisteenistuse seaduse §§ 13-22).

1936. aasta välisteenistuse seaduses olid teenistusastmed keerukamalt üles ehitatud:

  1. Välisministeeriumi keskasutise teenistusastmed olid:
    1. Välisministri abi (ministre-adjoint);
    2. osakonna direktor (Directeur de départment);
      • osakonna direktori õigustega oli ka protokolliülem (chef du protocole)
    3. abidirektor ja büroojuhataja (directeur-adjoint de départment et chef de bureau);
    4. I sekretär (premier secrétaire de légation);
    5. II sekretär (deuxième secrétaire de légation);
    6. atašee (attaché).
  2. diplomaatilisel alal olid teenistusastmed:
    1. saadik (envoyé extraordinaire et ministre plénipotentiaire);
    2. nõunik (conseiller de légation);
    3. I sekretär (premier secrétaire de légation);
    4. II sekretär (deuxième secrétaire de légation);
    5. atašee (attaché).
  3. konsulaaralal olid teenistusastmed:
    1. peakonsul (consul général);
    2. konsul (consul);
    3. asekonsul (vice-consul).

Lisaks oli välisriikidesse, kus polnud ette nähtud saadiku kohta, võimalik määrata alaline esindaja (chargé d'affaires).