Digitaalarhiivindus
Digitaalarhiivindus on arhiivinduse haru, mis tegeleb digitaalsete andmete alalise säilitamisega.[1]
Digitaalsete dokumentide kasutatavus sõltub tehnoloogiast ja selle muutustest.[2] Seega on üks olulisemaid probleeme, millele digitaalsete dokumentide säilitamisel tähelepanu pöörata tuleb, on see, kuidas tagada failide kasutatavus ka riist- ja tarkvara aegumise korral, aga ka andmete säilimine andmekandja hävimisel.[1] Digitaalse materjali säilitamise küsimusega puutuvad kokku kõik institutsioonid, mille tegevuse käigus digitaalseid dokumente tekib.
Digitaalarhiivindus Euroopas[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa Komisjon on loonud konsortsiumi Digital Preservation Europe (DPE), mis ühendab Euroopa akadeemilisi ja kultuuriinstitutsioone, et jagada digitaalse materjali säilitamist puudutavaid kogemusi. DPE üks eesmärke on laiendada teadmist digitaalarhiivinduse olemusest.[3]
Digitaalarhiivindus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis on digitaalarhiivinduse standardid ja juhised välja töötanud Rahvusarhiiv. Loomisel on Rahvusarhiivi digiarhiiv, mis arendatakse välja modulaarsena.[1]
Digitaalarhiivindusega alustas Rahvusarhiiv 1990. aastate lõpus. 2008. aastal jõuti universaalse arhiveerimismooduli valmimiseni. 2010 ja 2011 valmisid vastavalt digitaalarhiivi vastuvõtumoodul ja tehnilise teatmestu moodul ning digitaalarhiivi hoiumoodul.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Digitaalarhiivindus Rahvusarhiivi veebilehel.
- ↑ Dale Flecker. Digital Archiving: What is Involved?
- ↑ DigitalPreservationEurope