Dekonstruktsioon

Allikas: Vikipeedia

Dekonstruktsioon või dekonstrueerimine (lammutamine) on Jacques Derridal mõtlemise mudel, mida ta kasutas filosoofiliste tekstide tõlgendamisel.

Kaasaja filosoofias on ühe võimalusena pakutud poststrukturalismi ja postmodernismi ühisnimetajana ka dekonstruktsionismi.

Derrida, tõlkides Martin Heideggeri mõisteid destruktsioon (Destruktioon) ja ülesehitus (Abbau), hakkas kasutama sõna dekonstruktsioon. Hiljem muutub sõna Derrida kõige levinumaks mõisteks (tõlgendamise meetodiks), mis on suunatud kõigile tähenduslikele süsteemidele ja normidele. Derrida peab kaasja filosoofia põhiülesandeks Euroopa pärimusliku maailmakäsituse ületamist. Dekonstruktsiooni eesmärk on esteetiliste, eetiliste, ajalooliste, ühiskondlike, poliitiliste usuliste kontseptide, tähendusraamide, õigusnormide ja institutsiooni struktuuride muundamine avatuteks.

Jacques Derridal tähendab dekonstruktsioon vastandite (opositsioonide või binaarsete opositsioonide) ületamist, st vastanduvad (konfliktsed) mõisted nagu olemus(substants)/vorm; subjekt/objekt, meeleline/mõistuslik; keha/intellekt; loodus/kultuur; ruum/aeg; aktiivsus/passiivsus; teooria/praktika; kõne/kiri jne tuleb eemaldada konfliktne ja alistav struktuur. Vägivaldne vastandus või hierarhia asendatakse rahulikult koosolevaga. Mõistete dekonstruktsioonil avanevad mõtlemise uued võimalused. Enam pole vajalik neid mõisteid tõlgendada vana vastanduse raamides.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Neeme Loop. Jacques Derrida. - 20. sajandi mõttevoolud. 2009:709-710.