Ķekava vald

Ķekava vald
läti Ķekavas pagasts
Pindala: 200,9 km²
Elanikke: 12 205 (1.01.2023)
Rahvastikutihedus: 60,8 in/km²
Keskus: Ķekava

Ķekava vald (läti keeles Ķekavas pagasts) on vald Lätis Ķekava piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Baloži ja Ķekava linnaga ning Daugmale ja Baldone vallaga. Lisaks piirneb see Salaspilsi piirkonna Salaspilsi vallaga, Olaine piirkonna Olaine vallaga ja Riia linnaga.

Valla pindala on 200,9 km². Aastal 2023 oli elanikke 12205. 2011. aasta seisuga elas vallas 14847 inimest. Nende seas oli 12002 lätlast, 1950 venelast, 267 valgevenelast, 202 ukrainlast, 130 poolakat ja 151 leedulast. Valla keskuseks on Ķekava linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.

Valla suurimad jõed on selle lõunaosas voolav Misa, Kirdepiiriks olev Daugava ja selle lisajõgi Ķekava jõgi.

Vald kujunes endise Dole valla aladele. Aastal 1945 moodustati Dole vallas Ķekava külanõukogu. Vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1960 liideti sellega osa likvideeritavast Strēlnieki külanõukogust. Aastal 1954 liideti Baldone vallaga likvideeritav Mīlupe külanõukogu. Aastal 1963 liideti Ķekava külanõukogu kolhooside "Mežvidi" ja "Sarkanais daugavietis" alad Baldone külanõukoguga, viimasest liideti osa ka Katlakalnsi külanõukoguga. Aastal 1974 liideti sellega osa likvideeritavast Katlakalnsi külanõukogust, osa külanõukogu alasid eraldati aga taasloodavaks Daugmale külanõukoguks. Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald, mis aastal 2009 liideti Ķekava piirkonnaga. 2022. aastal eraldati vallast Ķekava küla, mis sai linnaõigused.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Katlakalnsi luteri kirik, selle orelirõdu, kirikuliste pingid ja interjöör, Depkini mõisa trepi käsipuud, Garlieb Merkeli elukoht ja Klaņģi mäe linnamägi. Kohaliku kaitse all on Saulieši linnamägi ja asulakoht.

Looduskaitse all on Lācīši tamm, Katrīnmuiža tamm, Garlieb Merkeli dendraarium "Katlakalnsi männid", Ozolkalnsi tänava hiidtammed, Jenči mänd, Rozkalni tamm ja Dzerumi tammed. Lisaks kasvab vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid.

Vallas on kakskümmend kaks küla. Statausega lielciems on Katlakalns, Odukalns, Valdlauči, Rāmava, Vimbukrogs, ja Dzērumi. Staatusega vidējciems on Alejas, Jaunsil, Krogsils, Krustkalni, Lapenieki, Mellupi ja Plakanciems. Formaalselt on küla staatusega Misas. Ülejäänud külad on staatusega mazciems: Jenči, Bērzmente, Katrīnmuiža, Lielvārži, Pulkarne, Saulgoži, Skujnieki ja Tīreļi.