Ķekava vald
| Ķekava vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Ķekavas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 200,9 km² | |
Elanikke: 12 804 (1.01.2026)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 63,7 in/km² | |
| Keskus: Ķekava | |
 |
Ķekava vald (läti keeles Ķekavas pagasts) on vald Lätis Ķekava piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Baloži ja Ķekava linnaga ning Daugmale ja Baldone vallaga. Lisaks piirneb see Salaspilsi piirkonna Salaspilsi vallaga, Olaine piirkonna Olaine vallaga ja Riia linnaga.
Valla pindala on 200,9 km². Aastal 2023 oli elanikke 12205. 2011. aasta seisuga elas vallas 14847 inimest.Valla keskuseks on Ķekava linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Valla suurimad jõed on selle lõunaosas voolav Misa, kirdepiiriks olev Daugava ja selle lisajõgi Ķekava jõgi.
Looduskaitse all on Lācīši tamm, Katrīnmuiža tamm, Garlieb Merkeli dendraarium "Katlakalnsi männid", Ozolkalnsi tänava hiidtammed, Jenči mänd, Rozkalni tamm ja Dzerumi tammed. Lisaks kasvab vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald kujunes endise Dole valla aladele. Aastal 1945 moodustati Dole vallas Ķekava külanõukogu. Vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1960 liideti sellega osa likvideeritavast Strēlnieki külanõukogust. Aastal 1954 liideti Baldone vallaga likvideeritav Mīlupe külanõukogu. Aastal 1963 liideti Ķekava külanõukogu kolhooside Mežvidi ja Sarkanais daugavietis alad Baldone külanõukoguga, viimasest liideti osa ka Katlakalnsi külanõukoguga. Aastal 1974 liideti sellega osa likvideeritavast Katlakalnsi külanõukogust, osa külanõukogu alasid eraldati aga taasloodavaks Daugmale külanõukoguks.[3] Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald, mis aastal 2009 liideti Ķekava piirkonnaga. 2021. aastal liideti osa Ķekava valla alasid Olaine vallaga. 2022. aastal eraldati vallast Ķekava küla, mis sai linnaõigused.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Katlakalnsi luteri kirik, selle orelirõdu, kirikuliste pingid ja interjöör, Depkini mõisa trepi käsipuud, Garlieb Merkeli elukoht ja Klaņģi mäe linnamägi. Kohaliku kaitse all on Saulieši linnamägi ja asulakoht.[4]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 12 002 lätlast, 1950 venelast, 267 valgevenelast, 202 ukrainlast, 130 poolakat ja 151 leedulast.[5]
Valla külad:
| Alejas | ciems | 424 (2026) |
| Bērzmente | ciems | 194 (2026) |
| Dzērumi | ciems | 993 (2026) |
| Jaunsils | ciems | 311 (2026) |
| Jenči | ciems | 94 (2026) |
| Katlakalns | ciems | 2582 (2026) |
| Katrīnmuiža | mazciems | 9 (2020) |
| Krogsils | ciems | 731 (2026) |
| Krustkalni | ciems | 968 (2026) |
| Lapenieki | ciems | 575 (2026) |
| Lielvārži | mazciems | 27 (2020) |
| Mellupi | ciems | 151 (2026) |
| Odukalns | ciems | 950 (2026) |
| Plakanciems | ciems | 173 (2026) |
| Pulkarne | ciems | 117 (2026) |
| Rāmava | ciems | 1648 (2026) |
| Saulgoži | ciems | 101 (2026) |
| Skujnieki | ciems | 2 (2026) |
| Tīreļi | mazciems | |
| Valdlauči | ciems | 1559 (2026) |
| Vimbukrogs | ciems | 721 (2026) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 19.06.2026.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 29.01 2024]
- ↑ "Ethnic composition of Latvia 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 29. jaanuaril 2024.
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.