Daniel Plau

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Daniel Plau (4. juuni/17. juuni 1896 Martsa, Virumaa20. mai 1938 NSV Liit)[1] oli eesti rahvusest NSV Liidu sõjaväelane.

Ta sündis Martsa külas Liivamäe talus, õppis Toila külakoolis, Jõhvi ministeeriumikoolis ja Tartu Ülikoolis.[2]

Ta võttis osa Oktoobrirevolutsiooni ettevalmistamisest. 1917. aastal valiti Tartu ülikooli Arstiteaduskonna III kursuse üliõpilane 21-aastane Daniel Plau Tartu Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimeheks[3] 1918. aastal valiti ta Petrogradis moodustatud VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee liikmeks ja töötas Põhja Kommuuni Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakonna juhatajana.[2]

Ta osales Punaarmee diviisikomissarina Vene kodusõjas. Aastatel 1918–1938 oli ta Punaarmees juhtivatel kohtadel poliitilisel alal, auastmelt kindralmajor. 1930. aastatel oli ta Kaasanis 13. Laskurkorpuse komissar.

1938. aastal ta hukati, 1956. aastal rehabiliteeriti.[4]

1970–1980. aastatel korraldati Kohtla-Järve rajoonis Pühajõel tema mälestusvõistlusi motokrossis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 137god.info
  2. 2,0 2,1 Helmut Joonuks. Viru rannikul. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, lk 87
  3. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI ARSTITEADUSKOND AASTAIL 1802-1975. TARTU 1976, lk 153
  4. "VE: Plau, Daniel – kindralmajor". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. aprill 2016. Vaadatud 26. märtsil 2016.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ülo Taigro (koostaja). Nad kaitsesid nõukogude võimu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]