Comines-Warneton

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Comines-Warneton

hollandi Komen-Waasten
Picardie' murre Comène-Warneuton

Comines-Warneton JPG01.jpg
Magistraadihoone
Blason Comines Warneton.svgComines-Warneton Belgium.svg
VappLipp

Pindala: 61,09 km²
Elanikke: 17 890 (2012)

Koordinaadid: 50° 46′ N, 3° 0′ Ekoordinaadid: 50° 46′ N, 3° 0′ E
Comines-Warneton Hainaut Belgium Map.png
Asendikaart

Koduleht: http://www.villedecomines-warneton.be

Comines-Warneton (hollandi keeles Komen-Waasten) on Belgias Valloonia piirkonnas Hainaut' provintsis Mouscroni haldusringkonnas asuv vald.

Eksklaavina Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis asuv vald moodustati 1977. Warneton sai linnaõigused 1825. Läbi valla voolab Leie jõgi.

Valla pindala on 61,09 km². Vallas elas 1. jaanuari 2011 seisuga 17 806 inimest, mis teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 292 in/km².

Comines-Warneton on kakskeelne vald. Valloonia on prantsuskeelne piirkond, aga Comines-Warnetonis on inimestel õigus vallavalitsusega suhelda ka hollandi keeles ja selles keeles antakse õpetust ka mõnes koolis.

Asulad[muuda | muuda lähteteksti]

Comines-Warneton jaguneb järgmisteks osavaldadeks, asulateks ja piirkondadeks:

MapComines-Warneton.svg

Suurte rooma numbritega on tähistatud osavallad.
Kollakad alad tähistavad linnastunud piirkondi.
Nr Nimi Pindala
(km²)
Elanikke
I
 
(VI)
Comines
- Comines
- Ten Brielen
II Houthem    
III Bas-Warneton    
IV Warneton    
V
 
(VII)
Ploegsteert
- Ploegsteert
- Le Bizet
   

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sel ajal, mil Madalmaad kuulusid Hispaaniale, kuulus Comines-Warnetoni ala Flandria krahvkonda. Aacheni rahuga jagati see 1668 mööda Leie jõge kaheks: jõest põhja poole jääv ala jäi Hispaaniale, lõuna poole jääv ala läks Prantsusmaale. 1678 sõlmitud Nijmegeni rahuga läks ka põhjapoolne osa Prantsusmaale, aga 1713 sai Hispaania selle Utrechti rahuga tagasi. 1815 andis Viini kongress selle maa-ala Madalmaadele ja alates 1830 kuulub see Belgiale.

1719 avati Comines's ketrusvabrik, mis töötas peaaegu kakssada aastat. Esimeses maailmasõjas rüüstas Saksa sõjavägi linna ja vedas ketrusvabriku sisustuse Saksamaale.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]