Codex aureus Gnesnensis

Kristuse ristimist kujutav illustratsioon käsikirjast

Codex aureus Gnesnensis (poola keeles Złoty Kodeks Gnieźnieński 'Gniezno kuldkoodeks') on 11. sajandi teisest poolest pärinev rikkaliku kujundusega illumineeritud käsikirjaline evangelistaar, mis tänapäeval asub Gniezno peapiiskopkonna arhiivis.

Kirjeldus

Raamat koosneb 111 pärgamentlehest, selle illustratsioonid ja initsiaalid on rikkalikult koloreeritud ja tekst on kirjutatud majuskelkirjas kuldtindiga (seetõttu loetakse käsikiri nn kuldkoodeksite hulka). Tekst hõlmab perikoope terve kirikuaasta liturgilisteks lugemisteks. Teksti illustreerivad kaksteist terve lehekülje suurust miniatuuri. Kullaga kaunistatud köide pärineb 16. sajandist ja selle loojaks peetakse Poznańi meistrit Erazm Kamyni.

Käsikiri sarnaneb stiililt tugevasti Vyšehradi koodeksiga: sarnased on nende illustratsioonide stiil ja värvivalik, samuti kirjastiil, mis on rooma kapitaali ja untsiaali joontega majuskelkiri, ning kasutatud on samu lühendimärke ning samu untsiaali elemente. Siiski, Gniezno käsikiri on üleni kirjutatud kuldtindiga, samas kui Vyšehradi käsikirjas on kuldtindiga tehtud vaid valitud lõigud ja leheküljed.

Ajaloost

Arvatavasti on nii Gniezno käsikiri, Vyšehradi koodeks kui ka codex aureus Pultoviensis loodud samas skriptooriumis, selle asukohaks on peetud mõnd kloostrit Böömimaal, niinimetatud Praha miniatuurikoolkonda, või Baierimaal, Regensburgi Sankt Emmerami kloostri miniatuurikoolkonna mõjuväljas.

Esimene teade Gniezno käsikirja kohta Poolas pärineb 1603. aastast. Selle kohta, kuidas ja millal käsikiri Poolasse jõudis, on tehtud järgmisi oletusi:

• Käsikirja tellisid Piastid kõnealusest skriptooriumist, võimalik, et seoses Bolesław II Vapra kuningaks kroonimisega 1076. aastal
• Emb-kumb Poola hertsogi Władysław I Hermani abikaasadest, kas Judyta Przemyślidka (surnud 1086) Böömimaalt või Ungari Judith Baierimaalt tõi käsikirja endaga kodumaalt Gnieznosse kaasa
• Käsikiri jõudis 12. sajandil ehitatud Maarja taevasseminemisele ja pühale Adalbertile pühitsetud Gniezno toomkirikusse.
• Vratislav II tellis Gniezno kuldkoodeksi kingituseks Piastidele.

Suure tõenäosusega jõudsid codex aureus Gnesnensis ja codex aureus Pultoviensis Poolasse koos.

2012. aastal analüüsiti ja uuriti käsikirja ning konserveeriti see Toruńis Kultuuripärandi instituudis (UMK).

Välislingid

• Złoty Kodeks Gnieźnieński (BK Ms 1a) z r. ok. 1070 (käsikiri Gniezno peapiiskopi arhiivi kodulehel, saatetekst poola keeles)
• E. Jabłońska, M. Pronobis-Gajdzis, T. Kozielec. The 11th-century Gniezno Codex Aureus. - Care and conservation of manuscripts. Department of Nordic Research University of Copenhagen