Ciro Alegría

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ciro Alegría
Ciro Alegría.JPG
Ciro Alegría
SünninimiCiro Alegría Bazán
Sünniaeg 4. november 1909
Sünnikoht Sartimbamba, La Libertadi piirkond, Peruu
Surmaaeg 17. veebruar 1967 (57-aastaselt)
Surmakoht Chaclacayo ringkond, Lima provints, Peruu
Rahvus peruulane

Ciro Alegría Bazán (4. november 190917. veebruar 1967) oli Peruu kirjanik, ajakirjanik ja poliitik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ciro Alegría isa José Eliseo Alegría Lynch (1883–1945) ja ema María Herminia Bazán Lynch (1885–1926) olid omavahel nõod, õdede lapsed, kes mõlemad olid sündinud Peruus Huamachuco provintsis.[1]

1930. aastal ühines Alegría Ameerika Revolutsioonilise Rahvaliiduga (Alianza Popular Revolucionaria Americana). Ta vangistati mitmel korral poliitilise tegevuse eest, ning 1934. aastal saadeti ta pagendusse Tšiilisse. Tšiilist suundus ta Ameerika Ühendriikidesse, hiljem õpetas Puerto Rico ülikoolis ning viibis ka Kuubal.

1957. aastal naasis Alegría Peruusse. Ta liitus president Fernando Belaúnde Terry parteiga Acción Popular ning valiti 1963. aastal Peruu saadikutekoja liikmeks.

Alegría suri ajuverevalumi tagajärjel 17. veebruaril 1967.[1]

Paljud tema kirjutised avaldas pärast Alegría surma tema viimane abikaasa, poetess Dora Varona.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "La serpiente de oro" (1935, romaan; eesti keeles "Kuldmadu", tõlkinud Ruth Lias; Tallinn: Eesti Raamat, 1989)
  • "Los perros hambrientos" ("Nälgivad koerad", 1939, romaan)
  • "El mundo es ancho y ajeno" ("Maailm on lai ja võõras", 1941, romaan)
  • "Duelo de caballeros" ("Rüütlite duell", 1962, 7 novelli ja 2 jutustust)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ricardo Mateo Durand, "Ciro Alegría ja Andide hingus". Raamatus: Ciro Alegría, "Kuldmadu". Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk. 3–22.