Chrysler Building

Chrysler Building
Üldandmed
Asukoht	New York, Ameerika Ühendriigid
Stiil	art déco
Ehituse algus	1928
Ehituse lõpp	1930
Koordinaadid	40° 45′ 6,1″ N, 73° 58′ 31,1″ W
Tehniline ülevaade
Kõrgus	antennitipp – 320 m; katus – 282 m
Vundamendi pindala	111 000 m2
Korruseid	77
Lifte	32
Projekt ja ehitus
Arhitekt	William Van Alen

Chrysler Building [kr'aisler b'ilding] on 77-korruseline kõrghoone, mis asub Ameerika Ühendriikide suurimas linnas New Yorgis. Pilvelõhkuja kõrgus on 282 meetrit, koos antenniga 318,9 meetrit.

Asukoht

Chrysler Buildingu aadress on 405 Lexington Avenue, see asub avenüü ja 42. tänava ristmikul Midtown Manhattanil.

Kirjeldus

Hoone arhitekt oli William Van Alen. Ta soovis hoonest kujundada juveelisarnase klaaskrooni. Alumisel 12 korrusel tuli projekti järgi kasutada palju klaasi, mis jätaks mulje, justkui hõljuks maja õhus. Hoone kõrguseks projekteeris ta 246 meetrit. Kuid ehitusettevõtjale William Reynoldsile tundus projekt liiga keerulise ja kulukana ning ta lükkas selle tagasi. Projekt ja selle autoriõigused müüdi Walter Chryslerile, kes töötas koos Van Aleniga projekti ümber ja lisas sellele hulga korruseid, kuni lõpuks sai see 282 meetri kõrgune. Chrysler oli ühtlasi autosid tootva Chrysler Corporationi president, sellepärast projekteeriti suur hulk hoone kujunduselemente Chrysleri autode eeskujul.

Ehitus

Hoone ehitamine algas 19. septembril 1928. Hoolimata oma aja kohta tohutust ehituskiirusest (4 korrust nädalas) ei saanud ükski ehitustööline hoone rajamise käigus surma. Hoone valmis 1930. aastal ja oli 1931. aastani, kui valmis Empire State Building, maailma kõrgeim hoone ja ehitis. See on siiani maailma kõrgeim telliskiviehitis. 2010. aasta seisuga on see kõrguselt USA 7.–8. ja New Yorgi 3.–4. pilvelõhkuja. Chrysler Building ületas esimese kõrghoonena 300 meetri kõrguspiiri (maailma kõrgeima rajatise Eiffeli torni tollane kõrgus). Seega oli see esimene ehitis maailmas, mis oli kõrgem kui Eiffeli torn.

Arhitektuur

Hoonet peetakse art déco arhitektuuri meistriteoseks. Aastal 1976 võeti Chrysler Building muinsuskaitse alla. Chrysler Building on eeskujuks olnud veel mitmele hoonele, näiteks 288 meetri kõrgusele One Liberty Place'ile Philadelphias.

Omandus

Tänapäeval kuulub hoone 90% ulatuses Araabia Ühendemiraatide ettevõttele Abu Dhabi Investment Council ja 10% ulatuses USA ettevõttele Tishman Speyer Properties.

Popkultuuris

Chrysler Building on näha filmides "King Kong", "Kiskja 2", "Fantastiline nelik ja Hõbesurfar", "A.I. - Tehisintellekt", "Ämblikmees", ning "Ela ja lase teistel surra". Filmis "Godzilla" (1998) Chrysler Building purustatakse, samuti filmis "Armageddon", kus seda tabab meteoriit.

Tunnustus

Chrysler Building on üks newyorklaste lemmikuid. 2005. aasta suvel palus New Yorgi pilvelõhkujate muuseum sajal arhitektil, ehitajal, kriitikul, inseneril, ajaloolasel ja õpetlasel valida oma 10 lemmikut New Yorgi 25 torni seast. Chrysler Building tuli esimeseks: 90 vastanut asetas selle oma esikümnesse. Teiseks tuli Seagram Building 76 häälega.^[1]

Vaata ka

Viited

↑ In a city of skyscrapers, which is the mightiest of the high? Experts say it's no contest New York Times, 1. september 2005

Välislingid

Chrysler Building hoone kirjeldus ja pildid veebilehel www.nyc-architecture.com

[1] In a city of skyscrapers, which is the mightiest of the high? Experts say it's no contest New York Times, 1. september 2005

[1]