Chicago (jazzmuusika)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kolm nähtust: New Orleansi periood Chicagos, klassikaline bluus ja chicago stiil.

Rütmisektsioonis asendusid tuuba kontrabassiga ja bandžo kitarriga.

1920. aastate algul kõik kuulsamad new orleansi salvestised. Fonograafi populaarsuse kasv. King Oliver, Louis Armstrong Hot Five ja Hot Seven, Jelly Roll Morton Red Hot Peppers, Johnny Dodds New Orleans Wanderers...

Kahekümnendad olid ka bluusi tippaeg – klassikaline periood.

Kui 19. sajandi keskpaigas kõlas bluus valdavalt Lõuna maapiirkondades ilma kindla džässbiidita ja tihti ei olnud vormiks ka 12-taktiline periood, mis iseloomustab bluusi tänapäeval. Tollane rändav bluusilaulik laulis bandžo või kitarri saatel laule, mida iseloomustasid venitatud „blue-noodid“ ning mida nüüd kutsutakse arhailiseks või maabluusiks. Kui esimesed marsiorkestrid alustasid New Orleansis tegevust, siis bluusi ja tärkava džässi vahel oli hulk erinevusi. Õigepea hakkas bluus sulama džässi peavoolu. Bluusi klassikalise perioodi suurimaks lauljaks oli Bessie Smith. Bluus ei olnud algaastatel eraldiseisev džässistiil, vaid ta on jätnud oma pitseri kõikidele džässi vormidele ja kogu muusikaajaloole.

Muusikal, mis oli koondunud Chicago mustanahaliste linnaossa South Side’i, puudus küll neworleanslik õnnelik ülevoolavus, kuid peegeldas seevastu suurlinna meeletut tempot ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevaid probleeme. South Side’i džässielu hakkas paeluma ka valgeid asjaarmastajaid ja professionaale. Imiteerimine ebaõnnestus, kuid tekkis stiil, mida hakati kutsuma nimega chicago stiil. Meloodiajooniste üleküllus on peaaegu kadunud. Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad enamjaolt paralleelselt. Virtuoosist sai valitseja ning soolo osatähtsus hakkab siitpeale pidevalt kasvama. Paljud chicago stiilis salvestised koosnevad pea eranditult soolodest e chorus’test.

Tähtsust hakkaS võitma saksofon. Kui lugeda klaveri-ragtime esimeseks, siis chicago stiili võib pidada džässi teiseks, "jahedaks" stiiliks. Selle stiili suurkujuks on Bix Beiderbecke.