Burlakid Volgal

"Burlakid Volgal" on Ilja Repini maal aastast 1873.

Maali süžee tekkis 1868. aastal jalutuskäigul piki Neeva kallast. Kunstnikku rabas pilt elegantselt riietatud jalutavast härrasrahvast ja sealsamas lotja tirivatest burlakkidest. Repin oli hüüdnud: "Missugune õudus! Inimesed loomarakmeis!" Sealsamas tegi ta ka oma esimese visandi.

Temaga kaasa jalutanud Fjodor Vassiljevile visand meeldis, aga ta soovitas Repinil sõita Volga äärde "tõelisi burlakke vaatama". Vassiljev oligi selle reisi algataja ja korraldaja.

1870. aasta aprillis sõitis Repin koos Vassiljeviga Volga äärde, kus tegi eskiise ja etüüde kavandatavale maalile burlakkidest.

Maalil on kujutatud üksteist liival sammuvat meest, rihmad ümber rinna, kes veavad lotja mööda jõge vastuvoolu. Kõige ees on kujutatud burlakk Kaninit. Kanin meeldis Repinile kõige rohkem. Ta jättis mulje väga elutargast ja südamlikust inimesest. Repinit köitis tema nägu, liigutused ning terve tema olemus. Kanini kõrval on habemesse kasvanud Aguli Löömamees. Teisel pool Kaninit tirib lotja Ilka-Meremees. Meeste keskel on kujutatud Noor Larka, kes on haaranud kätega rihmadest, nagu tahaks ta neid endalt maha raputada. Pildil on näha ka agaralt astuvat endist soldatit, kellel ainsana on saapad jalas. Need on päris terved ning võib aimata, et sõdur pole veel burlakieluga kohaneda jõudnud. Stassov:"Need üksteist meest, kes astuvad ühte jalga, rihmad üle rinna, ja tirivad lotja, on tugevad ja mehised – murdumatud mehed".

Kunstikriitik Vladimir Stassov on ka öelnud:"Repin ei maalinud "burlakke" mitte selleks, et vaatajaid härdaks teha või kutsuda esile kaastundeohkeid. Teda vapustasid nähtud tüübid ja karakterid, temas tekkis vajadus maalida seda kauget tundmatut vene elu, ja ta maalis niisuguse stseeni, millele võrdset võib leida ehk Gogoli kõige hingestatumast loomingust."

"Burlakid Volgal" eksponeeriti ülemaailmsel kunstinäitusel Viinis ja tõi kunstnikule üldise tunnustuse.