Bulmerincq

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Bulmerincq, varem ka Bulmering (vene keeles Бульмеринг, läti keeles Bulmerinks) on Šotimaalt pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Bulmerincqid on pärit Šotimaalt. XVII sajandi alguses asusid nad elama Lübeckisse.[1] Aastast 1677 on nende kohta teateid Riiast.[2] 1804. aasta 13. aprillil (vkj) sai Riia kaupmees Gottfried Bulmerincq (1760−1813) Püha Rooma keisrilt aadlitiitli (rüütel).[3] 1865. aastal võeti Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse Eberhard Michael von Bulmerincq (1787−1870) ja 1894. aastal tema vend Michael (Michél) Etienne von Bulmerincq (1805−1893).[4]

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Florent Eugen Bernhard von Bulmerincq (1833−1897)

Bulmerincqi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 15.
  2. Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 129.
  3. Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 15.
  4. Krusenstjern, Georg von. Die in die Gouvernements-Adelsgeschlechtsbücher von Livland, Estland und Kurland eingetragenen nichtimmatrikulierten baltischen Adelsgeschlechter. − Baltische Hefte. Sonderheft Nr. 2. Hannover-Döhren: Verlag Harro von Hirschheydt, 1958, lk 9.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EAA, f. 1453 (Perekond Bulmerincq).
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 15.
  • Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 129.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]