Browni liikumine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aineosakesed paneb liikuma põrkumine keskkonna molekulidega, mis on pidevas soojusliikumises

Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat, korrapäratut liikumist.

Browni liikumise avastas šoti botaanik Robert Brown 1827. aastal, kui ta vaatles mikroskoobiga õietolmu osakeste ebakorrapäraselt toimuvat liikumist vedelikus.

Browni liikumist on võimalik seletada molekulaarkineetilise teooria põhjal. Korrapäratult liikuvad vedeliku või gaasi molekulid põrkavad kokku tahkete osakestega ning muudavad nende kiirust ja suunda. Iga osake saab molekulidelt eri suundadest järjest lööke ja vastavalt muutub temale üleantav impulss pidevalt. Mida väiksemad on osakese mass ja mõõtmed, seda märgatavam on liikumine. Browni liikumise intensiivsus kasvab ka temperatuuri tõustes.

Difusiooni protsess tugineb pideva Browni liikumise olemasolule.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]