Britannia sild

Allikas: Vikipeedia
Britannia sild üle Menai väina Bangoris Walesis (foto 2005)
Britannia sild (litograafia, 19. sajandi keskpaik)
Britannia silla kaldal valmis tehtud peakandurite paigalduskohale sõidutamise ja sillasammastele tõstmise tehniliste üksikasjade arutelu. Pildi keskel (istumas) sillaprojekti autor Robert Stephenson. (John Lucasi vasegravüür, 1868)

Britannia sild, ka Britannia Tubular Bridge[1], (kõmri Pont Britannia) on sild üle Menai väina Bangoris Walesis. Sild ühendab Suurbritannia ja Anglesey saart.

Sild sai oma nime väina keskel oleva kaljurünka järgi, millele toetub üks sillasammas.[2]

Britannia sild arvati 1966. aastal 2. järgu arhitektuurimälestiseks.[1]

Silla rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

Üle Menai väina viiv rippsild ei rahuldanud 1840. aastatel enam üha suurenevat liiklust. Pealegi sai selgeks, et rippsillad ei sobi rongiliikluseks eeskätt sõidutee vähese jäikuse tõttu. Insenerid William Fairbairn ja Robert Stephenson kaalusid kaheavalise metallkaarsilla (avadega 107 m) ja kõrgetele sammastele toetuva tavapärase talasilla lahendusi, kuid tulid lõpuks algupärasele lahendusele: valida talakanduriks toru. Pärast ulatuslikke katseid tehases otsustati sild ehitada kahe kõrvu asetatud täisnurkse toruna.[2] Torud neediti kokku sepisterasest[3]valmistatud raudlehtedest.

Kaheteeline raudteesild ehitati aastatel 18461850 Stephensoni projekti järgi. Konsultantidena olid kaastegevad insenerid William Fairbairn ja Eaton Hodgkinson. Ehitustöid juhtis Stephenson. Torutalad tehti valmis kaldal, sõidutati siis praamidel paigalduskohale ja tõsteti tugedele tungraudadega.

Silla üldpikkus on 432 m. Kaks keskmist ava on sildeava pikkusega 146 m ja kaks külgmist ava silletega 70 m.[3]

Sild avati liikluseks 5. märtsil 1850. Kuna rööbastee asus toru sisemuses, siis sõitsid rongid sellel sillal nagu tunnelis.

Taastamine ja rekonstrueerimine[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastal sild põles. Kui põlemine lõppes, selgus, et metalltarindid olid sisepingeist niivõrd deformeerunud, et nende taastamine endisel kujul ei olnud võimalik.[2]

Taastamisel keskmised, 140-meetrised avad sillati teraskaarsõrestikega, külgmised, 70-meetrised avad tehti talakandureiga, mida keskelt toetati saledate raudbetoonpostidega. Seejuures projekteeriti kandvad tarindid arvestusega, et hiljem oleks võimalik juurde ehitada veel teine sõidukorrus.[2]

Pärast kaks aastat kestnud taastus- ja rekonstrueerimistöid avati Britannia sild üheteelisena rongiliikluseks 30. jaanuaril 1972.

1980. aastal avati silla ülemine korrus üherajalise sõiduteega autotranspordile.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Britannia Tubular Bridge. britishlistedbuildings.co.uk
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Hubert Matve. "Sillad läbi aegade". Valgus: Tallinn, 1978. Lk 32–34
  3. 3,0 3,1 Britannia Bridge. structurae.net

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]