Bosnia sõda

Bosnia sõda
	Osa Jugoslaavia sõdadest
	Ülevalt päripäeva: serblaste tankitule tagajärjel süttinud kõrghoone Sarajevos; Ratko Mladić ja Serblaste Vabariigi armee ohvitserid; norralasest ÜRO rahuvalvur Sarajevos.
Toimumisaeg	6. aprill 1992 – 14. detsember 1995; (3 aastat 8 kuud 1 nädal ja 6 päeva)
Toimumiskoht	Bosnia ja Hertsegoviina
Tulemus	sõjaline patiseis Bosnia sisemine poolitamine Daytoni lepingu järgi; Serblaste Vabariigi loomine; NATO juhitud vägede sisenemine piirkonda tagamaks rahulepingu täitmist;
Osalised
Väejuhid või liidrid
Kaotused

Bosnia sõda (serbia-horvaadi keeles Rat u Bosni i Hercegovini; Рат у Босни и Херцеговини) oli Bosnias ja Hertsegoviinas 1992. aasta 6. aprillist kuni 14. detsembrini 1995 toimunud sõda, milles osalesid Bosnia ja Hertsegoviina Vabariigi relvajõud ning Bosnias asunud Bosnia serblased (Serbia Krajina Vabariik) ja Bosnia horvaatide (Horvaatia Hertseg-Bosnia Vabariik), mida toetasid vastavalt Serbia ja Horvaatia.

See oli üks Jugoslaavia lagunemisel toimunud sõdadest. Juba 1991. aastal olid Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust Vabariigist eraldunud Sloveenia ja Horvaatia, 29. veebruaril 1992 korraldas iseseisvusreferendumi ka mitmerahvuseline Bosnia ja Hertsegoviina Sotsialistlik Vabariik – 44% rahvastikust moslemitest bosnialased, 32,5% õigeusklikud serblased ja 17% katoliiklikud horvaadid. Bosnia serblaste poliitilised esindajad kutsusid üles referendumit boikoteerima; kokku käis hääletamas 63,6% valimisõiguslikest kodanikest, kellest 99,7% pooldas iseseisvust^[2]. 3. märtsil kuulutas Bosnia-Hertsegoviina end ametlikult iseseisvaks ja kogus järjest rahvusvahelist tunnustust. Olukord teravnes veelgi, kui Bosnia-Hertsegoviina president Alija Izetbegović võttis tagasi oma allkirja kohalike serblaset ja horvaatidega sõlmitud Carringtoni–Cutileiro plaanilt, mis pidi jaotama Bosnia elanike etnilise päritolul põhinevateks kantoniteks. Viimaks mobiliseerisid kohalikud Bosnia serblased, keda juhtis Radovan Karadžić ning toetasid Jugoslaavia Rahvaarmee ja Serbia valitsus eesotsas Slobodan Miloševićiga, oma väeüksused etniliste serblaste alade kaitseks ja riigis puhkes sõjategevus, mis hõlmas ka etnilist puhastust.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Calic, Marie–Janine (2012). "Ethnic Cleansing and War Crimes, 1991–1995" – Ingrao, Charles W. & Emmert, Thomas A. (toim.). Confronting the Yugoslav Controversies: A Scholars' Initiative. West Lafayette, IN: Purdue University Press. lk 139–140. ISBN 978-1-55753-617-4.
↑ Nohlen, Dieter; Stöver, Philip (2010). Elections in Europe: A Data Handbook. Nomos Verlagsgesellschaft Mbh & Co. lk 334. ISBN 978-3-8329-5609-7.