Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon

Allikas: Vikipeedia
Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon

bosnia, horvaadi Federacija Bosne i Hercegovine
serbia Федерација Босне и Херцеговине

Pindala: 26 110,5 km²
Elanikke: 2 219 220 (2013)
Rahvastikutihedus: 85,0 in/km²
Pealinn: Sarajevo
Kaart
 See artikkel räägib Bosnia ja Hertsegoviina liitriigi autonoomsest osast. Riigi jaoks vaata Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon (horvaadi ja bosnia Federacija Bosne i Hercegovine, serbia Федерација Босне и Херцеговине, lühend FBiH, mitteametlikult ka Moslemi-Horvaadi Föderatsioon) on üks kahest Bosnia ja Hertsegoviina liitriigi autonoomsest osast.

Föderatsiooni aluseks sai 1994. aastal Washingtoni kokkulepe, millega lõpetati sõjategevus bosnialaste ja Bosnia horvaatide vahel. 1995. aastal määratleti FBiH Daytoni rahulepinguga kui üks kahest Bosnia ja Hertsegoviina autonoomsest osast, teine autonoomne osa on Serblaste Vabariik. Algselt olid Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni põhiseaduses piirkonna rahvastena määratletud vaid horvaadid ja bosnialased, kuid 2002. aastal lisati föderatsiooni rahvaste hulka ka serblased.

FBiH moodustab 51% kogu Bosnia ja Hertsegoviina koosseisust ja hõlmab endas kahte kolmandikku kogu riigi rahvastikust. Pea 90% riigi horvaatidest ja bosnialastest elab Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis, samuti asub föderatsiooni koosseisus ka nii riigi kui ka föderatsiooni pealinnaks olev Sarajevo.

Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon on üks kahest föderatsiooni osast, mis koos Serblaste Vabariigiga moodustab Bosnia ja Hertsegoviina riigi. Bosnia ja Hertsegoviina on detsentraliseeritud riik, kus autonoomsetel piirkondadel on suured õigused. Keskvalitsuse kontrolli all on BiH välissuhete haldamine, kaubandus ja riigi rahasüsteem, sisuliselt kõik ülejäänu (kohtud, politsei, kodakondsus-, energeetika- ja majanduspoliitika, seadusandlik võim, kohalikud omavalitsused, haridus, 2006. aastani ka sõjavägi[1]) on föderatsiooni hallata.[2]

Föderatsioonil on oma põhiseadus, kus on ära määratletud FBiH õigused ja kohustused. Föderatsioonil on õigus oma sümboolikale (lipp, vapp, hümn), kuid hetkeseisuga föderatsioonil oma sümboolika puudub. Põhiseaduses on riigi rahvastena mainitud ära bosnialased, serblased ja horvaadid, kelle keeled (bosnia, horvaadi ja serbia keeled) on föderatsiooni ametlikud riigikeeled. Kõik föderatsiooni kodakondsed on automaatselt ka BiH kodakondsed, kodanikele on lubatud topeltkodakondsus.[3]

Võimujaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Seadusandlik võim[muuda | muuda lähteteksti]

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni parlamendihoone

Seadusandlik võim on föderatsioonis kahekojalise Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni parlamendi käes. Parlamendi moodustavad Esindajatekoja ja Rahvakoda:[3]

  • Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni Esindajatekoda koosneb 98 saadikust, kes valitakse kotta föderatsiooniülestel valimistel. Iga valimisõiguslik kodanik võib esindajakoja liikmeks kandideerida. Igast põhiseaduses nimetatud rahvast peab parlamendis olema vähemalt neli esindajat. Esindajatekoja koosseis valitakse neljaks aastaks. Uus esindajatekogu koosseis peab hiljemalt 20 päeva pärast valimisi kogunema.
  • Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni Rahvakoda koosneb 58 saadikust, Põhiseaduses nimetatud föderatsiooni kolmest rahvusest saavad kõik 17 kohta, millele lisanduvad 7 rahvusvähemustele määratud kohta. Rahvakoja koosseisu valivad kantoni esindusorganid oma liikmete seast ja see koguneb kõige hiljem 20 päeva pärast valimisi kantonites. Iga kanton peab saatma vähemalt ühe esindaja igast enamusrahvusest (bosnialane, horvaat, serblane), juhul kui kantoni esindusorganis on rahvus esindatud.

Mõlemad kojad valivad enamushääletusel koja esimehe ja aseesimehed. Tavaolukorras on parlamendi istungid avalikud ja seaduse kehtima hakkamiseks peab seadus saama nõusoleku mõlemas parlamendi kojas.[3]

Lisaks valib parlament föderatsiooni presidendi ja kaks asepresidenti ning kiidab heaks föderatsiooni eelarve.[3]

Täidesaatev võim[muuda | muuda lähteteksti]

Täidesaatvat võimu täidavad Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis president koos asepresidentidega ja valitsus. FBiH president koos kahe asepresidendiga valitakse föderatsiooni parlamendis, kus nomineeritud peavad saama häälteenamuse nii mõlemas kojas kui ka rahvakoja igas rahvusgrupis. Presidenti valitakse neljaks aastaks, kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korratakse valimisi.[3]

President on volitatud pärast asepresidentide nõusolekut määrama Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni valitsust. Selleks peab president valitsuse koosseisu paika panema koos peaministriga (või peaministri kandidaadiga). Valitsus peab sisaldama nii bosnialasi, horvaate kui ka serblasi. Valitsuse määramise peab üle kinnitama esindajatekoda, vastasel juhul tuleb moodustada uus valitsuse koosseis.[3]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Bosnia ja Hertsegoviina omavalitsused. Föderatsiooni omavalitsused on näidatud sinisega.

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon koosneb 10 kantonist, mille nimed ja halduskeskused on kindlaks määratud kantoni põhiseadusega. Kanton on FBiH föderaalne üksus, mis koosneb föderaalmäärustes paika pandud omavalitsustest ja linnadest. Kantonid on moodustatud etniliste, majanduslike ja loodusgeograafiliste põhimõtete alusel. Kantoni nimesid ja piire võivad muuta kantonite keskused.[4]

Föderatsioon jaguneb 10 kantoniks (bosnia/horvaadi nimekujud):

  1. Una-Sana kantonUnsko-sanski kanton / Unsko-sanska županija (bosnia kanton)
  2. Posavina kantonPosavski kanton / Županija Posavska (horvaadi kanton)
  3. Tuzla kantonTuzlanski kanton / Tuzlanska županija (bosnia kanton)
  4. Zenica-Doboj kantonZeničko-dobojski kanton / Zeničko-dobojska županija (bosnia kanton)
  5. Bosansko Podrinje kantonBosansko-podrinjski kanton Goražde / Bosansko-podrinjska županija Goražde (bosnia kanton)
  6. Kesk-Bosnia kantonSrednjobosanski kanton / Županija Središnja Bosna (segaasustus)
  7. Hertsegoviina-Neretva kantonHercegovačko-neretvanski kanton / Hercegovačko-neretvanska županija (segaasustus)
  8. Lääne-Hertsegoviina kantonZapadno-hercegovački kanton / Županija Zapadnohercegovačka (horvaadi kanton)
  9. Sarajevo kantonKanton Sarajevo / Sarajevska županija (bosnia kanton)
  10. Hertseg-Bosnia kantonKanton 10 / Hercegbosanska županija (horvaadi kanton)

Föderaalvalitsus jagab kantonitega vastutust sotsiaal-, taristu-, keskkonna- ja tervisepoliitika eest. Põhiseaduslike vabaduste ja (inim-)õiguste rakendust jälgivad nendele määratud kantonites Föderatsiooni parlamendi poolt määratud kolm õigusvahemeest (üks igast rahvast).[3]

Omavalitsused (općina) on kohaliku võimu üksused, mis ühendavad suurema rahvaarvuga piirkondi. Suuremad asulad on määratletud linnadena ja moodustavad föderatsioonis omaette haldusüksuse.[4]

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon pindala on 26 110,5 km2, millega ta moodustab 51% kogu Bosniast ja Hertsegoviinast. Föderatsioon piirneb Bosnia ja Hertsegoviina teise autonoomse osa Serblaste Vabariigiga ja riigi välispiiril Horvaatiaga.[5]

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Čvrsnica, föderatsiooni kõrgeim tipp

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon on suures osas mägine. Föderatsiooni lõunaosas saab Horvaatia läänepiirilt alguse Dinaari mäestik, mis läbib riiki üldiselt loode-kagusuunaliselt. Föderatsiooni jäävad mitmed mäeahelikud, sealhulgas Vlašic, Plješevica, Grmeč, Cincar ja Raduša.[6] Föderatsiooni kõrgeimad tipud on Čvrsnica (2226m), Vranica (2110m) ja Prenj (2103m). Kokku on föderatsioonis 7 üle 2000 meetri ulatuvat mäetippu ja 48 tippu, mis on üle 1500 meetri merepinnast.[4]

Autonoomse osa lõuna- ja edelaosas asub lubjakiviplatoo piirkond, kus leidub koopaid, kaeveid, ja maa-aluseid jõgesid. Sealsed kõrgustikud on sageli metsatustumise ja õhukese mullakihi tõttu paljad, kuid harjade vahel asuvad süvendid, (mis on tuntud kui poljed), on kaetud põllumajanduseks sobiva alluviaalmullaga.[6] Piirkonnas asuvad föderatsiooni (ja kogu BiH) pikim koobas on Vjetrenica, mille hinnatav pikkus on kaheksa kilomeetrit, ja sügavaim kaeve Jojkinovac, mis on 190 meetrit sügav.[4]

Föderatsiooni koosseisu kuulub ka Bosnia ja Hertsgoviina ainus ligipääs Aadria merele. Kahekümne kilomeetri pikkune rannajoon, mis mõlemalt poolt piirneb Horvaatiaga, ümbritseb Neretva jõe suuet ja ei sisalda ühtegi looduslikku sadamat.[5] Lõuna-Bosniat muidu läbiv mäestik lõppeb järsult enne merd.[6]

Föderatsioon asub piirkonnas, kus esineb sagedasti maavärinaid. Iga-aastaselt tuvastatakse umbes sadakond maavärinat. Kõige rohkem esineb maavärinaid Hertsegoviinas, Banja Luka ümbruses ja Kesk-Bosnias.[7] Ainuüksi 2022. aastal registreeriti 15 maavärinat, mille tugevus oli üle 3,0. Neist kõige tugevaim oli 5,7.[4]

Hüdrograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremad föderatsiooni järved on Buško, Blidinje, Boračko, Jablaničko, Modrac, Plivsko ja Ramsko. Pindalalt on suurimad Buško (55,8 km2) ja Modrac (17,1 km2). Merepinnast asuvad kõrgeimad järved on Blidinje (1180m ) ja Buško (716,5m). Kõige sügavamad järved on Jablaničko (70m) ja Plivsko (36,2m). Suurim vee maht on Buško (782m3) ja Jablaničko (270m3) järvedel.[4]

Suurimad Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni läbivad jõed on Sava, Neretva ja Trebišnjica ning nende lisajõed. Kogu Bosnia ja Hertsegoviina piires on pikimad jõed Sava lisajõgi Drina (346km), Sava (331km) ja Bosna (271km). Merepinnast kõrgeimal asuvad jõed on Vrbas (1780m) ja Vrbanja (1520m).[4]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Neum, föderatsiooni asula Aadria mere ääres

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon asub kahe kliimavööndi piiril. Federatsiooni põhjaosas on levinud Kesk-Doonau madalikust tulnud mõõdukas mandriline kliima, autonoomse osa lõunapoolel Aadria mere läheduses levib vahemereline kliima. Kahte kliimavööndit eristab mägisemal alal föderatsiooni keskosas mäestikukliima.[4]

  • Föderatsiooni mandrilist kliimat iseloomustavad külmad talved ja soojad suved. Keskmine jaanuari temperatuur on alla 0°C, juulis on tavaliselt 18,7–23,0°C kraadi. Külma on esinenud kõige rohkem -27°C, kuuma 40°C. Sademete umbkaudne hulk vöötmes on 700mm idaosas ja 1400mm piirkonna lääneosas.
  • Mäestikukliima esineb vähemalt 500 meetrit merepinnast asuvatel mägistel aladel, kus talved on külmad ja lumised ning suved lühikesed. Umbes 1800 meetri peal merepinnast on keskmine külmim kuu -3°C, soojeim kuu 18°C. Sademete hulk on kuni 2000mm.
  • Föderatsiooni mereäärsetel piirkondadel, eriti Neretva orus, levib vahemereline kliima, kus talved on pehmed ja suved soojad ning päikeselised. Jaanuari keskmine temperatuur on 3–5°C, juulis 24°C. Kuuma võib esineda kuni 45°C. Sademete hulk 1000–1800 liitrit kuupmeetri kohta, peamiselt külmematel kuudel. Suvekuudel võib väheste sademete tõttu esineda põuda. Lund sajab piirkonnas harva.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stojarova, Vera (2019). "Unifying the Armed Forces of Bosnia and Herzegovina – mission completed?". Vojenské rozhledy. 28: 71-82. DOI:10.3849/2336-2995.28.2019.03.071-082.
  2. Morrison, Fred L. (1996). "The Constitution of Bosnia-Herzegovina". Constitutional Commentary. University of Minnesota Law School. 351.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 "CONSTITUTION OF THE FEDERATION OF BOSNIA AND HERZEGOVINA" (PDF). Advokat Prnjavorac. Vaadatud 20. mail 2024.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 "STATISTIČKI GODIŠNJAK/LJETOPIS FEDERACIJE BOSNE I HERCEGOVINE 2023/STATISTICAL YEARBOOK 2023" (PDF). Institute for Statistics of FBiH. 2023.
  5. 5,0 5,1 "Bosnia and Herzegovina Geography". CountryReports. Vaadatud 16. mail 2024.
  6. 6,0 6,1 6,2 "Bosnia and Herzegovina: Land". Britannica. 11. mai 2024. Vaadatud 16. mail 2024.
  7. "About a Hundred Earthquakes are recorded annually in the Territory of BiH". Sarajevo Times. 21. veebruar 2024.