Boriss Vainštein

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Boriss Samoilovitš Vainštein (vene keeles Борис Самойлович Вайнштейн; 19. mai 1907 Odessa18. detsember 1993 Moskva) oli Nõukogude Liidu malefunktsionäär ja maleliteraat.

Maletama õppis Vainštein 5-aastaselt. 1931. aastal mängis ta NSV Liidu 7. meistrivõistluste poolfinaalis. 1920. aastate lõpus oli ta maleliikumise organiseerijaid Usbeki NSV-s. Aastatel 1928–1929 oli ta Kesk-Aasia Malesektsiooni esimees ja 1942–1945 juhtis Üleliidulist Male-kabesektsiooni. Vainštein oli mitmel võistlusel suurmeister David Bronšteini sekundant.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Vainštein sündis Odessas suhkruvabrikandi perekonnas, kes pärast Oktoobrirevolutsiooni põgenes perega punaste eest Taškenti. Boriss Vainštein lõpetas seal 1930. aastal Kesk-Aasia Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. Töötas NKVD-s. Oli aastatel 1940–1941 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Glavpromstroi ülema asetäitja ja 1942–1945 NSV Liidu SARK-i plaaniosakonna juhataja.

Pärast teist maailmasõda töötas Vainštein Glavneftegazostrois, kirjutas mitu raamatut ehitusökonoomikast ja kaitses doktoriväitekirja majandusteaduses. Oli Lääne-Siberi naftaleiukohtade kasutuselevõtu majandusmudeli väljatöötamise üks kaasautoreid.

Sõjaväelised auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Vainštein oli aastatel 1942–1950 abielus dirigent Veronika Dudarovaga, hilisema NSV Liidu rahvakunstnikuga. Nende poeg Mihhail Vainštein oli ajakirjanik.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Меранская система в историческом развитии", Москва, 1956
  • "Комбинации и ловушки в дебюте", [2-е издание], М., 1965
  • "Импровизация в шахматном искусстве. О творчестве гроссмейстера Бронштейна", М., 1976
  • "Мыслитель. [Об Эм. Ласкере]", М., 1981
  • "Шахматы сражаются", М., 1985
  • "Ловушки Ферзьбери", М., 1990

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]