David Bronštein

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
David Bronštein (1954)
Amsterdami maleolümpia (1954) kuueliikmelise võitjameeskonna autasustamine. Pildil: Kotov, Geller, Smõslov, Bronštein, Keres, Botvinnik ja FIDE ametnik (karikaga)
David Bronštein (1964)

David Ionovitš Bronštein (vene keeles Давид Ионович Бронштейн; ukraina keeles Давид Іонович Бронштейн Davõd Ionovõtš Bronštein; 19. veebruar 1924 Bila Tserkva, Kiievi kubermang5. detsember 2006 Minsk) oli juudi päritolu Nõukogude Liidu maletaja ja maleliteraat, rahvusvaheline suurmeister (1950).

Bronštein pääses 20-aastaselt 1944. aastal mängima NSV Liidu meistrivõistluste finaalturniirile, kus jäi 15-ks 17 osavõtja seas. Aasta hiljem tuli ta esivõistlustel kolmandaks ja täitis esimese suurmeistrinormi. 1947. aastal jäi ta meistrivõistlustel seitsmendaks, kuid 1948. aastal võistles meistrivõistlustel juba suurmeistri staatuses ja tuli NSV Liidu meistriks (koos Aleksandr Kotoviga). 1949. aastal jagas ta meistrivõistlustel esikohta Vassili Smõsloviga, 1957. aastal jagas 2.–3. kohta Paul Keresega. Esikolmikusse jõudis ta veel kolmel korral: 1958. aastal ja 1961. aastal sai ta kolmanda koha ning aastavahetusel 1964/1965 peetud meistrivõistlustel tuli teiseks.

1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Bronštein oli üks neist, kes selle nimetuse samal aastal ka sai.

Maailmameistrivõistlused[muuda | muuda lähteteksti]

Augustis 1948 pääses Bronštein seitsme Nõukogude Liidu maletaja hulgas mängima maailmameistrivõistluste tsoonidevahelisele turniirile Saltsjöbadenis. Võitnud turniiri László Szabó ees, sai ta edasipääsu pretendentide turniirile. Ühtlasi sai ta turniirivõidu eest NSV Liidu suurmeistri nimetuse. Mais 1950 Budapestis toimunud pretendentide turniiril jagas ta esikohta Issaak Boleslavskiga (edestades seejuures Vassili Smõslovi ja Paul Kerest). Juulis-augustis 1950 Moskvas peetud 12-partiilise tiitlipretendentide matši Bronštein võitis tulemusega 7½:6½ ja sai sellega õiguse kohtuda MM-tiitlimatšis valitseva maailmameistri Mihhail Botvinnikuga. Märtsist maini 1951 Moskvas toimunud 24-partiiline tiitlimatš jäi viiki tulemusega 12:12 ja Botvinnik säilitas MM-tiitli.

Järgmises MM-tsüklis sai Bronštein õiguse mängida kohe pretendentide turniiril. 15 osavõtjaga kaheringiline pretendentide turniir peeti augustist oktoobrini 1953 Zürichis. Võitis Vassili Smõslov. Bronštein jagas 2.–4. kohta koos Paul Kerese ja Samuel Reshevskyga.

1955. aastal Göteborgis võitis Bronštein järgmise MM-tsükli tsoonidevahelise turniiri (Kerese ees). Pretendentide turniiril 1956. aastal Amsterdamis, kus võitis taas Smõslov, jagas Bronštein 3.–7. kohta.

Tsoonidevahelistel turniiridel 1958. aastal Portorožis jagas ta 7.–10. kohta ja 1964. aastal Amsterdamis tuli ta kuuendaks.

Võistkondlik esinemine[muuda | muuda lähteteksti]

Bronštein võitis Nõukogude Liidu võistkonna koosseisus maleolümpiatel neli kuldmedalit (1952–1958) ja Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel kaks kuldmedalit (1957, 1965).

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]