Boriss Sreznevski
Boriss Izmailovitš Sreznevski (31. märts (19. märts vkj) 1857 Peterburi – 24. märts 1934 Kiiev) oli vene meteoroloog, Tartu ülikooli füüsilise geograafia ja meteoroloogia professor.
Boriss Sreznevski sündis Peterburis maailmakuulsa slavisti akadeemik Izmail Sreznevski perekonnas. Ta õppis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas, pärast täiendas ennast Berliini, Pariisi, Heidelbergi ja teistes Lääne-Euroopa ülikoolides.
Aastatel 1882–1892 töötas Boriss Sreznevski Füüsika Peaobservatooriumi meremeteoroloogia osakonnas, 1892–1894 Moskva ülikoolis eradotsendina.
Alates 1893. aastast oli ta Tartu ülikooli audoktor.[1] Aastal 1894 kutsuti ta tööle Tartu ülikooli, kus ta luges füüsikalise geograafia ja meteoroloogia kursusi ning oli geograafia ja meteoroloogia kateedri juhataja. Aastatel 1894–1918 oli Sreznevski ka Tartu ülikooli meteoroloogiaobservatooriumi direktor.
Aastal 1918 oli Sreznevski Eesti Looduseuurijate Seltsi president. Samal aastal evakueerus ta Voroneži. Alates 1919. aastast töötas ta Kiievis ja oli Kiievi meteoroloogiaobservatooriumi direktor.
Lingtermomeetri leiutamise eest sai Sreznevski 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel hõbemedali.
Oma sünoptiliste uurimuste "Ilmastikuülevaated" eest Füüsika Peaobservatooriumis sai Sreznevski Lomonossovi preemia.
Sreznevski tõi meteoroloogiasse külmalaine mõiste. Sünoptika arendamise eest sai ta Vene Geograafiaühingu väikese kuldmedali.
Ta valiti Kiievis Ukraina Teaduste Akadeemia akadeemikuks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Bibliograafia
- 150 aastat Boriss Sreznevski, esimese Eesti sünoptiku sünnist Ain Kallise ettekanne PDF-failina
- Boriss Izmailovitš Sreznevski
- Esimese Eesti sünoptiku sünnist möödus laupäeval 150 aastat Postimees, 2. aprill 2007
- 150 років з дня народження академіка-метеоролога Б.І.Срезневського (ukraina keeles)