Blanšeerimine

Allikas: Vikipeedia
Roheliste ubade blanšeerimise esimene samm.
värskelt blanšeeritud pistaatsiapähklid magustoidu valmistaiseks.
Blanšeeritud mandlid.

Blanšeerimine (prantsuse keeles blanchir “valgendama”) on toiduainete (enamasti puu- ja köögiviljade, samuti mõnede kalaliikide) lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine (nn "kuumehmatamine") keeva vee või auruga ning järgnev külma vee all kastmine keemisprotsessi kiireks peatamiseks.

Eesmärk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Blanšeerimise eesmärgiks võib olla erksa värvuse ja värske maitse säilitamine (lillkapsas, aeduba, spargelkapsas), koore eemaldamise hõlbustamine (tomatid, mandlid, virskud), toiduaine pehmendamine enne praadimist, toorelt serveeritavate toiduainete osaline pehmendamine (porgand, spargel- ja lillkapsas) ning samade köögiviljade ettevalmistav pehmendamine enne sügavkülmutamist. Õunu ja pirne blanšeeritakse ka enne kuivatamist, et nad tumedaks ei muutuks.

Meetod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Blanšeerimiseks tuleb ajada vesi suuremas keedunõus vulinal keema, lisada vastavad toiduained ning lasta neil lühikest aega keeda (umbes 30 sekundit), kuid näiteks tomatitele piisab koore lahtilöömiseks juba 20 sekundist. Seejärel tõsta toiduained vahukulbiga sõelale ja jahutada kiiresti külma voolava vee all, et peatada edasine pehmenemine.

Oluline on korraga panna vette vaid niipalju toiduaineid, et keemisprotsess ei katkeks. Eriti mugav on tõsta blanšeeritavad toiduained vette suure sõela või friteerimisrestiga.

Külmutamiseks mõeldud köögivili tuleb enne külmutamist eriti hoolikalt kuivatada, et vältida jää tekkimist.

Blanšeerimine kui taimekasvatuslik termin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Blanšeerimiseks nimetatakse ka taimekasvatustehnikat, mille abil hoitakse taime lehed valged või välditakse nende roheliseks muutumist kasvatades neid täielikus pimeduses. Just see tööintensiivne protsess muudab belgia endiivia hinna niivõrd kõrgeks.