Bioluminestsents

Allikas: Vikipeedia
Emastel jaanimardikatel esineb bioluminestsents

Bioluminestsents ehk helendamine on organismide võime keemiliste reaktsioonide läbi toota ja kiirata (mittesoojuslikku) valgust. Bioluminestsents on paljudel (suurematel) loomadel võimaldatud sümbiontsete organismide (tavaliselt bakterite) poolt.

Bakteritel toimub bioluminestsents teatud orgaanilise ühendi – lutsiferiini – reageerimisel hapnikuga, mida katalüüsib ensüüm lutsiferaas. Enamasti pärineb reaktsioonil vajatav energia ATP-st. Helendamise reaktsioon võib toimuda nii rakusiseselt kui ka -väliselt.

Evolutsiooni käigus on bioluminestsents tekkinud iseseisvalt mitmeid (30 või isegi rohkem) kordi.

Bioluminestsentsi esineb mõnedel merelistel selgrootutel ja selgroogsetel, samuti mikroorganismidel ja maismaaloomadel ning rohkem kui 80 liigil seentel[1] (peamiselt seltsist Agaricales ja sugukonnast Tricholomataceae).[2]

Üheks tüüpiliseks bioluminestsentsi näiteks on jaanimardikas (Lampyris noctiluca), kelle emaste tagaosa tipuosa helendab rohekalt; selle eesmärgiks on isaste jaanimardikate ligimeelitamine.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Bioluminescence seisuga 30.07.2008.

  1. Audrey, L. C. C.; Desjardin, D. E.; Tan Y-S.; Musa, Md Y.; Sabaratnam, V. (2015) "Bioluminescent fungi from Peninsular Malaysia—a taxonomic and phylogenetic overview". Fungal Diversity 70 (1): 149–187.
  2. Bioluminestseeruvad seened.