Mine sisu juurde

Bassaricyon neblina

Allikas: Vikipeedia
Olinguito

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Kiskjalised Carnivora
Sugukond Pesukarulased Procyonidae
Perekond Olingo Bassaricyon
Liik Olinguito
Binaarne nimetus
Bassaricyon neblina
Helgen, 2013
Olinguito levila
Olinguito levila

Olinguito (Bassaricyon neblina) on imetaja olingo perekonnast pesukarulaste sugukonnast, kes elab Colombia ja Ecuadori mägede metsades. Uue liigi avastamisest teatati 15. augustil 2013[1][2] ja selle nimetus tähendab hispaania keeles 'väike olingo'.

Olinguitod erinevad nendega samas perekonnas olevatest olingoliikidest ja ka kinkažudest (kinkažud on olingotesarnased, kuid mitte nende lähedased sugulased).[1][2] Nad kaaluvad keskmiselt 900 grammi ja on sellega väikseimad pesukarulased.[3][4][5] Olinguitod on frugivooridest omnivoorid[6], toitudes peamiselt puuviljast (näiteks viigimarjadest), aga ka putukatest ja nektarist.[5][7] Arvatakse, et nad tegutsevad öösel[6] ja on mõnevõrra eraklikud. Näib, et nad liiguvad ainult puude otsas.[2][6] Neil on vaid üks piimanääre ja nad saavad tõenäoliselt korraga ainult ühe järglase.[2][5][6]

Levik ja elukeskkond

[muuda | muuda lähteteksti]

Selle liigi esindajaid on leitud pilvemetsadest Lääne-Colombiast Ecuadorini.[5][8][9] Arvatakse, et liik pole otseselt ohus,[4] kuid 40 protsendil selle potentsiaalsest levilast on mets maha raiutud.[4][7]

Uue liigi avastamisest teatasid Kristofer Helgen, Smithsonian Institutioni rahvusliku loodusajaloo muuseumi imetajate kuraator, Roland Kays, olingoekspert Põhja-Carolina loodusteaduste muuseumist ja teised kaastöölised 15. augustil 2013.[4][6][8][10][11] Helgen avastas Chicago Fieldi muuseumist näidisisendid ja tegi DNA testide abil kindlaks, et tegemist on uue liigiga.[5]

Liigi avastanud teadlased ei leidnud ühtegi kohalikku nimetust, mis tähistaks vaid seda liiki.[6]

Tegemist oli esimese imetajaga kiskjaliste seltsist[6] (mitte kõik kiskjalised pole karnivoorid, ka olinguito on omnivoor), kes Ameerikas viimase 35 aasta jooksul oli avastatud.[4][6] Olinguitosid nähti ja isegi eksponeeriti aastakümneid enne seda, kui keegi aru sai, et tegemist on eraldi liigiga. Varem aeti neid segi oma sugulaste olingodega. Üks selline isend oli Ringerl, kes elas aasta Washingtonis rahvusloomaaias ja viibis ka teistes loomaaedades.[6][12] Teadlased üritasid panna teda paarituma olingodega, saamata aru, et tegu on teise liigiga.[6] Ringerl suri 1976. aastal.[3]

Taksonoomiline hinnang

[muuda | muuda lähteteksti]

Olinguito on väiksem kui teised olingode perekonna liikmed.[4] Ta on ka palju karvasem, teistsuguse hambavalemi, lühema saba ja väiksemate kõrvadega.[12] Olinguitod elavad Põhja-Andides 1500–2750 meetri[2] kõrgusel merepinnast, kõrgemal kui teised olingod.[7] Morfoloogia põhjal eristatakse nelja alamliiki: Bassaricyon neblina neblina, B. n. osborni, B. n. hershkovitzi ja B. n. ruber.[2]

Kahe olinguito alamliigi DNA-d võrreldi teiste olingode ja suguluses olevate liikide DNA-ga, tuginedes Kimura modelleerimisega leitud erinevusele mitokondriaalse DNA tsütokroom b aluspaari komponentides. Olinguitode ja olingode vaheline geneetiline erinevus näitab, et olinguitod on olingode perekonna tütarharu ja on võrreldav erinevateks liikideks või alamliikideks loetutega. Ilmselt toimus lahknemine umbes 3,5 miljonit aastat tagasi, mis vihjab, et perekonna liikide mitmekesistumine toimus Lõuna-Ameerika loodeosas varsti pärast seda, kui olingode esivanemad sinna Kesk-Ameerikast saabusid.[2]

  1. 1,0 1,1 Klaus-Peter Koepfli, Matthew E. Gompper, Eduardo Eizirik, Cheuk-Chung Ho, Leif Linden, Jesus E. Maldonado, Robert K. Wayne (2007). "Phylogeny of the Procyonidae (Mammalia: Carnivora): Molecules, morphology and the Great American Interchange". Molecular Phylogenetics and Evolution 43 (3): 1076–95. doi:10.1016/j.ympev.2006.10.003. PMID 17174109
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 K. M. Helgen, M. Pinto, R. Kays, L. Helgen, M. Tsuchiya, A. Quinn, D. Wilson, J. Maldonado (15. august 2013). "Taxonomic revision of the olingos (Bassaricyon), with description of a new species, the Olinguito". ZooKeys 324: 1–83. doi:10.3897/zookeys.324.5827
  3. 3,0 3,1 Seth Bronstein (16. august 2013). "Adorable New Mammal Species Found 'In Plain Sight'". ABC News (inglise). ashington. Vaadatud 19. augustil 2013.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Joseph Stromberg (15. august 2013). "For the First Time in 35 Years, A New Carnivorous Mammal Species is Discovered in the Americas". Smithsonian Magazine (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 30. august 2013. Vaadatud 19. augustil 2013.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Jane O'Brien (15. august 2013). "Olinguito: 'Overlooked' mammal carnivore is major discovery". BBC News (inglise). Washington. Vaadatud 19. augustil 2013.
  6. 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 Roland Kays (15. august 2013). "Press conference at North Carolina Museum of Natural Sciences". Livestream (inglise). Originaali (video) arhiivikoopia seisuga 8. mai 2014. Vaadatud 19. augustil 2013.
  7. 7,0 7,1 7,2 Elizabeth Landau (15. august 2013). "Olinguito the newest rare mammal species discovery". CNN (inglise). Washington. Vaadatud 19. augustil 2013.
  8. 8,0 8,1 Meeri Kim (15. august 2013). "Smithsonian unearths a new species of mammal: The olinguito". The Washington Post (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 22. august 2013. Vaadatud 19. augustil 2013.
  9. "New mammal discovered in Andean cloud forest". CBC News (inglise). 15. august 2013. Vaadatud 19. augustil 2013.
  10. "New animal discovered in Andes" (video). WRAL (inglise). 16. august 2013. Vaadatud 19. augustil 2013.
  11. "A new mammal.Peekaboo". Economist (inglise). 17. august 2013. {{netiviide}}: parameeter |vaadatud= nõuab parameetrit |url= (juhend); puuduv või tühi |url= (juhend)
  12. 12,0 12,1 Ian Sample (15. august 2013). "'Teddy bear' carnivore emerges from the mists of Ecuador". The Guardian (inglise). Vaadatud 19. augustil 2013.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]