Ballenstedt

Ballenstedt on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Harzi kreisis. Linn paikneb Harzi mäeaheliku põhjanõlval, umbes 10 km Quedlinburgist kagus. Omavalitsusse kuuluvad Badeborni ja Oppenrode külad. Turismimarsruut Romaani tee läbib Ballenstedti.

Ajalugu

Ballenstedti on esmamainitud 1030. aasta tegudes, mille pani toime krahv Esico von Ballenstedt, ühe krahv Adalberti, kes pidas Nienburgi kloostri foogti ametit, ja Saksi Ostmarki markkrahvi Hodo I tütre Hidda poeg. Esicot (~1000–1059/60) peetakse Askania dünastia esiisaks. Ta püstitas Ballenstedtis kabeli, mis pühitseti 1046. aastal keiser Heinrich III juuresolekul pühakutele Pankratiusele ja Abundiusele. Esico poeg krahv Adalbert II andis Ballenstedti aastal 1073 Nienburgi kloostrile. Tema järeltulija Albrecht Karu, Brandenburgi marki esimene valitseja, rajas samas benediktiini kloostri ja maeti aastal 1070 kloostri kiriku krüpti. Albrechti monument paikneb linna pargis.

Tugevasti kahjustatuna Saksa talurahvasõja ajal ilmalikustati klooster aastal 1525 Askania dünastiast Anhalt-Kötheni vürsti Wolfgangi poolt reformatsiooni sisseviimisel. Wolfgang valis Ballenstedti residentsiks ja andis sellele aastal 1543 linnaõigused. Protestantliku Taani kuninga Christian IV toetamise eest Kolmekümneaastase sõja ajal rünnati ja rüüstati Ballenstedti Albrecht von Wallensteini vägede poolt aastal 1626.

Pärast sõda ehitati linn ja loss uuesti üles Askania dünastiast Anhalt-Bernburgi vürstide suveresidentsiks. Aastal 1765 viis vürst Friedrich Albrecht oma residentsi täielikult Bernburgist Ballenstedti ja juhatas sisse õitsenguaja, sealhulgas kuulsa lossiteatri püstitamine aastal 1788, vanima teatri Saksi-Anhaltis ja meka heliloojatele, nagu Albert Lortzing ja Ferenc Liszt.

Anhalti hertsogkonna osana aastast 1863 sai Ballenstedt tuntuks rahamuredeta vanurite elupaigana, nagu hertsoginna Friederike von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg, kes suri Ballenstedti lossis aastal 1902, või maalikunstnik ja kirjanik Wilhelm von Kügelgen, kelle maja on nüüd muuseum.

Vaatamisväärsused

Ballenstedti loss: barokne kolmetiibne ehitis, renoveeritud 18. sajandil, Albrecht Karu haud.
Lossipark: loodud Peter Joseph Lenné poolt; loss ja lossipark kuuluvad Gartenträume Sachsen-Anhalt projekti.
Ballenstedti Lossiteater: teiste hulgas mängisid Albert Lortzing ja Ferenc Liszt.
Großer Gasthof lossihotell: algselt ehitati aastal 1733 arsenaliks, muudeti aastal 1756 Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogliku ehitusmeistri Martin Peltier de Belforti poolt külalistemajaks.
Kohalik ajaloomuuseum, Großer Gasthofi vastas, puiestee ülemises osas.
Kügelgeni maja, Kügelgenstraße 35a.
Kollane maja (Gelbes Haus), linna servas Riederi suunas, ehitati teeäärse tollihoonena.
Puiestee: esinduslik, kilomeetripikune, lossi, kui linna keskpunkti suunas.
Vana raekoda (Altes Rathaus): aastal 1683 püstitatud puitraamistikuga hoone.
Uus raekoda (Neues Rathaus): esinduslik hoone, ehitatud aastal 1906 Berliini arhitekti Alfred Messeli disainil põhinevalt.
St. Nikolai kirik: hilisgooti kirik, ehitatud aastal 1326, põletatud maha aastal 1498, taastatud aastal 1501.
Linnamüür, näha võib veel Wallstraßel.
Tornid piki linnamüüri (Oberturm, Unterturm, Marktturm – viimane on ligipääsetav, siseneda restorani vastast).
Ujumisbasseinid, ehitatud 1907–1908.
Teufelsmauer
Gegensteine loodushoiuala
Bismarcki torn, Opperode
Roseburg
Oberhof Ballenstedt

Transport

Ballenstedt paikneb Bundesstraße (riigimaantee) 185 ääres, mis viib Bundesstraße 6 ja Bundesautobahn 14 juurde. Rongiliiklus katkes aastal 2003. Väike asfalteeritud maandumisrada on umbes 5 km kaugusel linnast.

Tuntud inimesi

Sündinud Ballenstedtis

Johann Arndt, teoloog, sündis 27. detsembril 1555, suri 11. mail 1621 Celles.
Gustav Strube, helilooja, sündis 3. märtsil 1867, suri 2. veebruaril 1953 Baltimore'is.
Marie Auguste von Anhalt, sündis 10. juunil 1898, suri 22. mail 1983 Essenis.
Justus Pfaue, kirjanik, sündis 1942.

Surnud Ballenstedtis

Karl Christian Agthe, helilooja, sündis 16. juunil 1762 Hettstedtis, suri 27. novembril 1797.
Wilhelm von Kügelgen, maalikunstnik, sündis 20. novembril 1802 Peterburis, suri 25. mail 1867.

Sõpruslinnad

Kronberg im Taunus, Saksamaa

Välislingid