Balkani köök

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Balkani köök on Balkani piirkonnale iseloomulikud kokandustraditsioonid.

Balkani poolsaare rahvaste kööki iseloomustab sealiha eelistamine, pipraga maitsestamine ja supi söömine iga lõuna ajal. Balkani poolsaare geograafiline asukoht muudab Balkani riikide kulinaarsed traditsioonid ja kultuurid sarnaseks. See tähendab, et Balkani köök koosneb mitme riigi köögikultuuridest, täpsemalt on nendeks maadeks Albaania, Bulgaaria, Bosnia ja Hertsegoviina, Kreeka, Moldova, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Serbia, Türgi, Horvaatia.

Köögi eripära[muuda | muuda lähteteksti]

Balkani köök koosneb peamiselt toitvatest roogadest: kartul, nuudlid, liha, saiakesed. Igasugused juurviljad, nagu peet, porgand, kartul, kapsas ja lillkapsas on aluseks Balkani maade köögile. Täidetud paprikat ja köögiviljapirukaid saab proovida igas Balkani riigis. Hooajalisi seeni kuivatatakse ja lisatakse peaaegu igale toidule. Mõned riigid kasvatavad ka viinamarju, söövad neid, kuivatavad, teevad rosinaid, veini, siirupit ja moosi. Balkani maades kasvab ka palju oliivipuid.

Traditsioonilised eined[muuda | muuda lähteteksti]

  • Dolma
  • Musaka
  • Pahlava
  • Pita
  • Halvaa

Vürtsid[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt lisatakse vürtse mõõdukalt. Peamine on rõhutada toidu maitseomadusi ja lisada sellele mingi uus nüanss. Peamine reegel: kasutatakse ainult värskeid komponente. Vürtside valmistamine Balkani maades on väga eriline rituaal, kus peab olema väga hoolikas.

Traditsioonilised joogid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rakija