Bad Zwischenahn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vapp
Bad Zwischenahni valla paiknemine Ammerlandi kreisis

Bad Zwischenahn (alamsaksa: Twüschenahn) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Ammerlandi kreisis.

See paikneb Zwischenahner Meeri järve ääres, umbes 15 km Oldenburgist loodes ja umbes 70 km Põhjamere rannikust lõunas. Valla pindala on 130 km². 31. detsembril 2015 elas seal 28 204 inimest. Vallas on 19 alljaotust.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Teise maailmasõja ajal oli see suurima Luftwaffe õhuväebaasi kodubaas Põhja-Saksamaal, esmalt Erprobungskommando 16 teenindus-testimisüksusega, siis Jagdgeschwader 400, igaüks omakorda tegutsemas Messerschmitt Me 163 Komet reaktiivhävitajatega baasist, mida raskelt pommitati. Pärast sõda muudeti õhuväebaas golfirajaks.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tuuleveski Kayhausenis, Rügenwalder Mühle

Peamised majandustegevused Bad Zwischenahnis põhinesid ja põhinevad puukoolidel, toiduainetetööstusel (vorsti ja singi tootmine) ning puhkuseteenustel Oldenburgi ja Bremeni linnarahva heaoluks. Järve kasutatakse paadisõiduks, suplemiseks ja puhkamiseks, kusjuures mõningane angerjapüük jätkub.

Üks esmaseid paiku turistidele on algselt 1811. aastal Westerstedesse ehitatud tuuleveski. See on osa ajaloolisest muuseumitalust, mis koosneb 14 majast ja abihoonest, mis koliti nende tänapäevasesse asukohta aastatel 1909 kuni 2004. Ühte ehitist kutsutakse Spieker ja see varjab samanimelist restorani, mis integreerub sajanditepikkusesse arhitektuuri.

Peamine rahaallikas on turismitööstus. Bad Zwischenahnis on üle keskmise korterite arvust erapakkujatelt. Need kodud on sageli kõrgemal tasemel ja neile antakse 3 tärni või rohkem. Spaa-rajatised on põhjus, miks vanemad inimesed sageli Zwischenahni tulevad.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Bad Zwischenahni raudteejaam pakub teenust Leerile ja Oldenburgile.

Zwischenahner Meeri juurest on regulaarliinid Zwischenahnist Dreibergenisse ja Rostruppi.

Kohalikud kombed[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalikult suitsutatud angerjad on delikatess, eriti, kui serveeritakse kohalikult toodetud napsuga Ammerländer Löffeltrunk. On eriline kohalik komme (samuti Ammerländer Löffeltrunk) juua seda tinalusikast koos erilise joomishüüuga, iga rida ütlevad vaheldumisi võõrustaja ja külalised:

Originaal (alamsaksa keeles) Saksa keeles Tõlge
Ik she Di! Ich sehe Dich! Ma näen sind!
Dat freit mi! Das freut mich! See teeb mulle rõõmu!
Ik sup Di to! Ich trinke Dir zu! Ma joon sulle!
Dat do! Tu das! Tee seda!
Prost! Prost! Terviseks!
Ik heb Di tosopen! Ich habe Dir zugetrunken! Ma olen teile joobnud!
Hest den Rechten dropen! Du hast den Richtigen getroffen! Sa kohtusid õigega!
So hebt wi dat immer doh'n! So haben wir das immer getan! Nii oleme alati teinud!
So schall dat ok wieter goh'n! So soll das auch weiter gehen! Nii peab see minema!

Lisaks joomisele kasutatakse Ammerländer Löffeltrunki ka käte pesemiseks pärast suitsutatud angerja söömist.

Inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas sündinud[muuda | muuda lähteteksti]

Bad Zwischenahniga seotud[muuda | muuda lähteteksti]

Sophie Charlotte von Oldenburg 1913. aastal
  • Gerhard VI von Oldenburg (1430–1500), mere- ja maanteeröövel, Bad Zwischenahni regent.
  • Richard Friese (1854–1918), suur saksa loomamaalija ja skulptor, suri Bad Zwischenahnis.
  • Johann Friedrich Höger, ka Fritz Höger (1877–1949), arhitekt, ehitas 1928. aastal Bad Zwischenahni veetorni.
  • Sophie Charlotte von Oldenburg (1879–1964), elas 1951. aastast kuni oma surmani väikeses majas Bad Zwischenahnis.
  • Horst Eckert (sündinud aastal 1931), tuntud kui Janosch, kirjanik ja maalikunstnik, elas aastatel 1946 kuni 1952 ja taas aastatel 1953 kuni 1958 Bad Zwischenahnis.
  • Udo Pastörs (sündinud aastal 1952), NPD poliitik kasvas siin suureks.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]