Bad Zwischenahn
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2018) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2018) |
Bad Zwischenahn | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 130 km² (2017)[1] | |
Elanikke: 30 051 (31.12.2023)[2] | |
| |
Koordinaadid: 53° 11′ N, 8° 1′ E | |
Valla asend Ammerlandi kreisis |
Bad Zwischenahn (alamsaksa Twüschenahn) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Ammerlandi kreisis.
See paikneb Zwischenahner Meeri järve ääres, umbes 15 km Oldenburgist loodes ja umbes 70 km Põhjamere rannikust lõunas. Valla pindala on 130 km². 31. detsembril 2015 elas seal 28 204 inimest. Vallas on 19 piirkonda.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Teise maailmasõja ajal oli see suurima Luftwaffe õhuväebaasi kodubaas Põhja-Saksamaal. Esmalt oli seal Erprobungskommando oma 16 teenindus-testimisüksusega, siis Jagdgeschwader 400, mõlemas tegeldi püüdurhävitajatega Messerschmitt Me 163 Komet. 1944–1945 pommitati baasi rängalt. Pärast sõda muudeti õhuväebaas golfirajaks.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Peamised majandustegevused Bad Zwischenahnis põhinesid ja põhinevad puukoolidel, toiduainetetööstusel (vorsti ja singi tootmine) ning puhkuseteenustel Oldenburgi ja Bremeni linnarahva heaoluks. Järve kasutatakse paadisõiduks ja suplemiseks, jätkub ka mõningane angerjapüük.
Üks esimesi vaatamisväärsusi turistidele on 1811. aastal esialgu Westerstedesse ehitatud tuuleveski. See on osa ajaloolisest, 14 majast ja abihoonest koosnevast talumuuseumist, mis koliti nende tänapäevasesse asukohta aastatel 1909–2004. Ühe ehitise nimi on Spieker (endine ait ehk saksa kirjakeeles Speicher) ja seal asub samanimeline restoran, mis sobitub sajanditevanusesse arhitektuuri.
Peamine sissetulekuallikas on turism. Erasektor pakub üle poole Bad Zwischenahni majutusest. Need ruumid on sageli kõrgemal tasemel ja neile on antud kolm või rohkem tärni. Vanemad inimesed külastavad sageli Zwischenahni spaarajatisi.
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Bad Zwischenahni raudteejaam asub Oldenburg-Leeri raudtee ääres.
Zwischenahner Meerilt väljuvad praamiliinid Dreibergenisse ja Rostruppi.
Kohalikud kombed
[muuda | muuda lähteteksti]Kohalikud suitsuangerjad on delikatess, eriti kui neid serveeritakse koos kohapeal toodetud napsiga Ammerländer Löffeltrunk. Kombeks on juua seda tinalusikast koos erilise toostiga, ridu ütlevad vaheldumisi võõrustaja ja külalised:
Originaal (alamsaksa keeles) | Saksa keeles | Tõlge |
---|---|---|
Ik she Di! | Ich sehe Dich! | Ma näen sind! |
Dat freit mi! | Das freut mich! | See teeb mulle rõõmu! |
Ik sup Di to! | Ich trinke Dir zu! | Ma joon sinu terviseks! |
Dat do! | Tu das! | Tee seda! |
Prost! | Prost! | Proosit! |
Ik heb Di tosopen! | Ich habe Dir zugetrunken! | Ma jõin sinu terviseks! |
Hest den Rechten dropen! | Du hast den Richtigen getroffen! | Sa kohtusid õige mehega! |
So hebt wi dat immer doh'n! | So haben wir das immer getan! | Nii oleme alati teinud! |
So schall dat ok wieter goh'n! | So soll das auch weiter gehen! | Nii peab see ka edasi minema! |
Lisaks joomisele kasutatakse Ammerländer Löffeltrunki ka käte pesemiseks pärast suitsuangerja söömist.
Inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]Vallas sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Wilhelm Heinrich Schüßler (1821–1898), biokeemilise ravimeetodi leiutaja, ravis nn Schüßleri sooladega
- Carsten Linke (sündinud aastal 1965), endine Hannover 96 jalgpallur
Bad Zwischenahniga seotud
[muuda | muuda lähteteksti]- Gerhard VI von Oldenburg (1430–1500), mere- ja maanteeröövel, Bad Zwischenahni regent,
- Richard Friese (1854–1918), suur saksa loomamaalija ja skulptor, suri Bad Zwischenahnis,
- Johann Friedrich Höger, ka Fritz Höger (1877–1949), arhitekt, ehitas 1928. aastal Bad Zwischenahni veetorni,
- Sophie Charlotte von Oldenburg (1879–1964), elas 1951. aastast kuni surmani väikeses majas Bad Zwischenahnis,
- Horst Eckert (sündinud aastal 1931), tuntud kui Janosch, kirjanik ja maalikunstnik, elas aastatel 1946–1952 ja 1953–1958 Bad Zwischenahnis,
- Udo Pastörs (sündinud aastal 1952), NPD poliitik, kasvas seal üles.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2023), vaadatud 16.11.2024.