Bad Zwischenahn
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2018) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2018) |
Bad Zwischenahn | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 130 km² (2017)[1] | |
Elanikke: 30 051 (31.12.2023)[2] | |
| |
Koordinaadid: 53° 11′ N, 8° 1′ E | |
Valla asend Ammerlandi kreisis |
Bad Zwischenahn (alamsaksa Twüschenahn) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Ammerlandi kreisis.
See paikneb Zwischenahner Meeri järve ääres, umbes 15 km Oldenburgist loodes ja umbes 70 km Põhjamere rannikust lõunas. Valla pindala on 130 km². 31. detsembril 2015 elas seal 28 204 inimest. Vallas on 19 alljaotust.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Teise maailmasõja ajal oli see suurima Luftwaffe õhuväebaasi kodubaas Põhja-Saksamaal, esmalt Erprobungskommando 16 teenindus-testimisüksusega, siis Jagdgeschwader 400, igaüks omakorda tegutsemas Messerschmitt Me 163 Komet reaktiivhävitajatega baasist, mida raskelt pommitati. Pärast sõda muudeti õhuväebaas golfirajaks.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Peamised majandustegevused Bad Zwischenahnis põhinesid ja põhinevad puukoolidel, toiduainetetööstusel (vorsti ja singi tootmine) ning puhkuseteenustel Oldenburgi ja Bremeni linnarahva heaoluks. Järve kasutatakse paadisõiduks, suplemiseks ja puhkamiseks, kusjuures mõningane angerjapüük jätkub.
Üks esmaseid paiku turistidele on algselt 1811. aastal Westerstedesse ehitatud tuuleveski. See on osa ajaloolisest muuseumitalust, mis koosneb 14 majast ja abihoonest, mis koliti nende tänapäevasesse asukohta aastatel 1909–2004. Ühte ehitist kutsutakse Spieker ja see varjab samanimelist restorani, mis integreerub sajanditepikkusse arhitektuuri.
Peamine rahaallikas on turism. Üle poole Bad Zwischenahnis pakutavast majutusest tuleb erasektorilt. Need eluruumid on sageli kõrgemal tasemel ja neile antakse kolm tärni või rohkem. Spaarajatised on põhjus, miks vanemad inimesed sageli Zwischenahni külastavad.
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Bad Zwischenahni raudteejaam osutab teenust Leerile ja Oldenburgile.
Zwischenahner Meeri juurest on regulaarliinid Zwischenahnist Dreibergenisse ja Rostruppi.
Kohalikud kombed
[muuda | muuda lähteteksti]Kohalikult suitsuangerjad on delikatess, eriti kui serveeritakse koos kohapeal toodetud napsuga Ammerländer Löffeltrunk. On eriline kohalik komme (samuti Ammerländer Löffeltrunk) juua seda tinalusikast koos erilise joomishüüuga, iga rida ütlevad vaheldumisi võõrustaja ja külalised:
Originaal (alamsaksa keeles) | Saksa keeles | Tõlge |
---|---|---|
Ik she Di! | Ich sehe Dich! | Ma näen sind! |
Dat freit mi! | Das freut mich! | See teeb mulle rõõmu! |
Ik sup Di to! | Ich trinke Dir zu! | Ma joon sulle! |
Dat do! | Tu das! | Tee seda! |
Prost! | Prost! | Terviseks! |
Ik heb Di tosopen! | Ich habe Dir zugetrunken! | Ma olen teile joobnud! |
Hest den Rechten dropen! | Du hast den Richtigen getroffen! | Sa kohtusid õigega! |
So hebt wi dat immer doh'n! | So haben wir das immer getan! | Nii oleme alati teinud! |
So schall dat ok wieter goh'n! | So soll das auch weiter gehen! | Nii peab see minema! |
Lisaks joomisele kasutatakse Ammerländer Löffeltrunki ka käte pesemiseks pärast suitsuangerja söömist.
Inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]Vallas sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Wilhelm Heinrich Schüßler (1821–1898), "Biochemische Heilweise" leiutaja, ravi nn Schüßleri sooladega
- Carsten Linke (sündinud aastal 1965), endine Hannover 96 jalgpallur
Bad Zwischenahniga seotud
[muuda | muuda lähteteksti]- Gerhard VI von Oldenburg (1430–1500), mere- ja maanteeröövel, Bad Zwischenahni regent.
- Richard Friese (1854–1918), suur saksa loomamaalija ja skulptor, suri Bad Zwischenahnis.
- Johann Friedrich Höger, ka Fritz Höger (1877–1949), arhitekt, ehitas 1928. aastal Bad Zwischenahni veetorni.
- Sophie Charlotte von Oldenburg (1879–1964), elas 1951. aastast kuni oma surmani väikeses majas Bad Zwischenahnis.
- Horst Eckert (sündinud aastal 1931), tuntud kui Janosch, kirjanik ja maalikunstnik, elas aastatel 1946–1952 ja taas aastatel 1953–1958 Bad Zwischenahnis.
- Udo Pastörs (sündinud aastal 1952), NPD poliitik, kasvas seal täiskasvanuks.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2023), vaadatud 16.11.2024.