Mine sisu juurde

Badžau keel

Allikas: Vikipeedia
badžau keel (Sama)
Kõneldakse Malaisias, Indoneesias
Piirkonnad Borneo, Sulawesi
Kokku kõnelejaid 205 000
Keelesugulus Austroneesia hõimkond
Lääne-Austroneesia keelkond
Barito keeled
badžau keel[1]
Keelekoodid
ISO 639-1 bdr
ISO 639-2 bdl

Badžau keel (Indoneesia badžau keeles ja lääneranniku badžau keeles Sama) on keel, mida kõnelevad badžaud Kagu-Aasias, peamiselt Kalimantani ja Sulawesi saartel.

Badžau keel jaguneb teisenditeks, millest suurimad on Indoneesia badžau keel[2] ja Lääneranniku badžau keel.[3] Käesolev artikkel keskendub peamiselt Lääneranniku badžau eripäradele.

Staatus ja kõnelejad

[muuda | muuda lähteteksti]

Badžau keelel on tänapäeval umbes 205 000 kõnelejat (kellest 150 000 kõneleb Indoneesia badžaud ja 55 000 Lääneranniku badžaud). Mõlemad suuremad badžau keeled kuuluvad ohustatud keelte hulka.[2][3]

Lääneranniku badžaud räägitakse peamiselt Sabah' osariigi läänerannikul, Malaisias ning väiksematel aladel Borneo saare põhja- ja idaosas.

Morfoloogia ja struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Badžau keeles kasutatakse ladina tähestikku, kirjaviis välja töötatud 1998. aasta paiku.[3] Verbimorfoloogia kohapealt on lääneranniku badžaule omane tegija märkimine ja sihitise mittemärkimine nii transitiivsete kui ka intransitiivsete tegusõnade tüvedes.[4]


Fonoloogia[4]

Badžau keeles on 23 foneemi, neist 17 on kaashäälikud ja 6 täishäälikud.

  • Kaashäälikud – k, p, t, g, b, d, dʒ (j), g, m, n, ɲ (ny), ŋ(ng), r, s, j (y), w, l
  • Täishäälikud – a, e, i, o, u, ə

Pikemad vokaalid moodustatakse sarnaselt eesti keelega kahekordselt märkides. Suurem osa laensõnu pärineb malai keelest, väike osa inglise keelest. Malaikeelsete laensõnade puhul asendatakse häälikuid mida badžau keeles ei kasutata:

Nt. Malai [tʃ] -> badžau keeles [s] ; [h] kaotatakse ära; [f] -> [p];
cara -> sara (meetod)
habis -> abis (lõpetatud, läinud)
faham -> paam (aru saama, mõistma)


Morfoloogia[4]

Üldnimisõnad koosnevad tavaliselt kahest või kolmest silbist

Nt uran (vihm); tengangang (ämblik)

Isikulised asesõnad:

aku, kiti/kami, kau, kaam, iyo, gai

Küsivad asesõnad:

sian (kes), iyan (mis)

Kohamäärused:

jata' – kohal/peal
dia' – all
diam – sees
luar – väljas
bunda' – ees
buli' – taga
sedi – kõrval
tenga' – keskel
torong – ääres, serval
dembila' – teisel pool, vastas
kuanan – paremal
gibang – vasakul
kon – kuni (selleni)

Liitsõnamoodustus:

bue' susu – piim (bue' – vesi + susu – rind)
bue' moto – pisar (bue' – vesi + moto – silm)
langallaw – lõuna (langa – kõrgus, tipp + ellaw – päev)
manuk taun – metskana, metsik kana (manuk – kana + taun – mets)

Arvsõnad 1–10:

1 – isa'/dikau'
2 – duo
3 – telu
4 – empat
5 – limo
6 – enam
7 – pitu'
8 – wau'
9 – siam
10 – sepu

Keelenäide:

Suap-suap tu nya’ ke-tentu-an ruo ni, podo enggai ko’ t-in-unggu-an
(Hütt oli lagunenud, kuna selle eest ei hoolitsetud)
  1. "EKI Maailma keelte loend".
  2. 2,0 2,1 "Indoneesia badžau keele sissekanne Ethnologue'is" (inglise keeles).{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 "Lääneranniku badžau sissekanne Ethnologue'is" (inglise keeles).{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. 4,0 4,1 4,2 Mark T.Miller (august 2007). "A Grammar of West Coast Bajau" (PDF) (inglise keeles). Vaadatud 14.11.2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)[alaline kõdulink]