BMW Neue Klasse

BMW Neue Klasse
BMW 1800 (1969. aasta)
Tootja	BMW
Tootmine	1962–1972
Järeltulija	BMW 5. seeria (sedaanid) BMW E9 (kupeed)
Kere tüüp	4-ukseline sedaan 2-ukseline kupee
Paigutus	eesmootor-tagavedu
Mootor	BMW M10 R4 bensiinimootor

BMW Neue Klasse on keskklassi sedaanide ja kupeede seeria, mida BMW tootis aastail 1962–1971. Neue Klasse tagas BMW püsimajäämise ja edu pärast raskeid rahanappuses 1950. aastaid ning kujundas BMW mainet sportsedaanide tootjana.

Teise maailmasõja järgsed olid BMW-le rasked. Sõjaeelne autotehas Eisenachis oli jäänud kommunistliku Saksa DV territooriumile, seal toodeti algselt BMW sõjaeelseid autosid 321/326/327 ning hiljem ka EMW nime all uut autot 340, 1956 hakati seal tootma Wartburgi sõiduautosid. Müncheni tehases toodetud mootorrattad ja auto-mootorratas hübriidid Isetta/600 olid hea läbimüügiga, kuid Lääne-Saksamaa majandusime (Wirtschaftswunder) tõttu hakkasid sakslased soovima juba tõelisi autosid. Seevastu firma toodetud suured luksusautod (501/502) ning sportversioonid 503/507 olid üsnagi vananenud ja kallid. See jättis Isetta ja 501/502 vahele suure lõhe. Samas sai populaarseks väikeauto 700, mida hakati tootma 1959. aastal, kuid samal aastal oli BMW 15 miljoni Saksa margaga kahjumis. Väikeauto 700 ei oleks suutnud võlgasid tasa teha, mistõttu vajati keskklassi autot. 1960. aastal alustati 700 baasil uue mootori projekteerimisega, algselt 900 cm³ mahuga, mis aga keskklassi autole ei sobinud, kuid BMW tehnik Alex von Falkenhauser töötas välja pooleteise liitrise vesijahutusega mootori. Disainiga tegeles BMW peadisainer Wilhelm Hofmeister, konsultandiks itaallane Giovanni Michelotti, kes oli juba disaininud 700. Keretöö tehti ülesandeks BMW veteran Fritz Fiedlerile, kes oli firmas töötanud juba 1932. aastast, samas šassii- ja mehhaanikapool usaldati Eberhard Wolffile. Kavatseti luua täiesti algusest uus auto uue mootoriga, mida BMW polnud teinud peale mudelit 303 1933. aastal. Hofmeisteri disainitud kere pani aluse mitmetele tänagi BMW autodele iseloomulikele tunnustele: kõver tagaakna joon ehk nn Hofmeister-Knick ja esivõre poolitav BMW "kahe neeru" radiaator.

Uue mootori (M10) projekteerimine ja auto joonte määratlemine lõppes 1961. aasta esimeses pooles, jätkus disaini industrialiseerimine, mille käigus tehti autol mõningaid detailseid muudatusi, eriti konstruktsiooni osas. Kuigi eelseeria autot esitleti juba septembris 1961 Frankfurdi autonäitusel, siis auto peenhäälestamine kestis veel aasta.

Esimene Neue Klasse auto oli oktoobris 1962 mudel 1500 (Typ 115), hinnaga 9485 Saksa marka. See oli 700 järel teine kandevkerega BMW, see lahendus laienes edaspidi kõigile BMW toodetele. Šassii hõlmas sõltumatut MacPherson-tüüpi esiosa ja kolmnurkse õõtshoovaga tagaosaga vedrustust. Mõlemal teljel olid stabilisaatorid, hüdraulilised teleskoopamortisaatorid ja spiraalvedrud. Viimased olid tagaosas varustatud pneumaatiliste elementidega. Pidurisüsteemis olid ees ketaspidurid ja taga trummelpidurid, roolisüsteem oli kruvi- ja rulljuhtimisega. Auto leivanumbriks oli aga mootor – 1499 cm³ Solex 34 PICB karburaatoriga (algse tähistusega M115, aga kuulub M10 perekonda) arendas see 80 hj, mis andis 1060 kg kaaluvale autole tippkiiruse 150 km/h ja kiirenduse 0–100 16 sekundiga. 1500 täitis ka Bremenis toodetud Borgward Isabella niši, mida toodeti 1954–1962 ligi 200 000 autot kuni Borgwardi pankrotistumiseni.

Juba aasta hiljem, septembris 1963, esitleti Frankfurdi autonäitusel uusi mudeleid 1800 ja 1800 TI (Turismo Internazionale), tehasekoodiga Typ 118. Need kasutasid mõlemad M118 koodiga mootorit (1773 cm³), 1800 oli 8.6:1 surveastme ja ühe Solex 38 PDSI karburaatoriga (90 hj), hinnaks 9985 marka, 1800 Ti oli 9.5:1 surveastme ja kahe Solex 40PHH karburaatoriga (110 hj), hinnaks 10 960 marka. Lisaks tavapärasele neljakäigulisele manuaalkäigukastile võis 1800 saada ka kolmekäigulise automaadiga.

1963. aasta oli BMWle edukas – müügitulud kasvasid 1962. aastaga võrreldes 47% 433 miljoni margani, esimest korda pärast teist maailmasõda suutis firma aktsionäridele pakkuda dividende.

1500 tootmine lõppes 1964. aasta lõpus, kui selle hinda oli langetatud 8990 margale, selle vahetas välja 1600 (Typ 116) (M116 mootor 1573 cm³ ühe Solex 36 PDSI karburaatoriga (83 hj), hinnaks 1500 endine hind 9485 marka.

1965. aastal toodi välja erimudel 1800 TI/SA (Sport-Ausführung ehk sportversioon), mida toodeti 200 eksemplaris homologatsiooniautona. Sellel oli tavalise 1800 TI-ga võrreldes surveaste tõstetud 10.5:1-le ja kasutas kaht suuremat Weber 45 DCOE karburaatorit. lisaks ka võimsamat nukkvõlli ja viiekäigulist manuaalkäigukasti, nii kujunes võimsuseks 130 hj. 13 500 marka maksvat autot müüdi ainult spetsiaalset litsentsi omanud võidusõitjatele. TI/SA põhikonkurentideks olid Alfa Romeo Giulia TI Super ja Ford Cortina Lotus.

Samal aastal tuli BMW välja kupeedisainiga, mida hakkas juunis 1965 tootma Osnabrückis kerefirma Karmann – Typ 120. Valikus oli kaks mudelit, mõlemad kasutasid 1990 cm³ M05 mootorit – 2000CA oli ühe 8.5:1 surveastmega Solex 40 PDSI karburaatoriga (100 hj) ja kolmekäigulise automaatkäigukastiga auto hind 17 750 marka, 2000CS oli 9.3:1 surveastmega kahe Solex 40PHH karburaatoriga (120 hj) ja neljakäigulise manuaaliga, hind 17 500 marka.

1966. aastal jõudsid kupeede mootorid ka sedaanidele (Typ 121), aasta alguses esitleti Genfi autonäitusel 1800 TI välja vahetanud mudeleid 2000 (ühe karburaatoriga) ja 2000 TI (kahe karburaatoriga). Kui 2000 TI disain oli sarnane 1500/1600/1800 omadele, siis 2000 disain oli täiesti uudne, kandiliste esi- ja tagatuledega. Ostjatele meeldis 2000 disain rohkem. Hinnavahe oli üliväike – 2000 maksis 11 475 marka ja 2000 TI 11 750 marka, 1800 10 400 marga vastu. Ka 1600-l polnud pikka eluiga – selle tootmine lõppes juba aprillis 1966, vahetult enne väiksema kaheukselise 1600-2 esitlust, viimase hinnaga 8650 marka. Mudelivalikusse jäid nüüd ainult suuremad 1800 ja 2000. Septembris tuli välja 2000 tilux mudel, mis kasutas 2000 TI mootorit, kuid oli 2000 disainiga, hinnaks 12 750 marka. 1968. aastal sai ka 1800 endale 2000 sarnase disaini.

1969. aasta jäi viimaseks 2000CA/CS kupeedele ja mudelile 2000 tilux (seisuga juuli 1969 hind 12 865 marka). 1970. aastal vahetas selle välja uus mudel 2000 tii, mis kasutas M15-koodiga mootorit (1990 cm³, surveaste 10:1, karburaatorite asemel Kugelfischer PL04 kütuse sissepritse, võimsus 130 hj), hinnaga 14 286 marka.

Viimased Neue Klasse autod toodeti 1971. aastal, müük jätkus veel 1972. aasta maini. Viimastest autodest maksis 1800 (90 hj) 12 870 marka, 2000 (100 hj) 13 790 marka (automaatkäigukastiga 14 990 marka) ja 2000 tii (130 hj) 15 460 marka. Müncheni olümpiamängude järel vahetas Neue Klasse välja uus 5. seeria (E12).

Kokku toodeti 1962–1971 umbes 354 000 autot.

Sedaanid

Mudel	Tootmisaeg	Toodang, tk
1500	oktoober 1962 – detsember 1964	23 807
1600	märts 1964 – aprill 1966	10 278
1800	september 1963 – detsember 1971	141 471
1800 TI	september 1963 – aprill 1966	18 417
1800 TI/SA	veebruar–juuni 1965	200
2000	jaanuar 1966 – jaanuar 1972	119 767
2000 TI	jaanuar 1966 – mai 1968	6482
2000 tilux	september 1966 – veebruar 1971	17 400
2000 tii	jaanuar 1970 – august 1971	1952

Kupeed

Mudel	Tootmisaeg	Toodang, tk
2000CA	september 1965 – veebruar 1970	3249
2000CS	september 1965 – veebruar 1970	9999
2000C	mai 1967 – juuli 1968	443