Bánov

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Bánov

Tšehhi Bánov

Banov CoA CZ.jpg
Bánovi vapp
Vlajka obce Bánov.gif
Bánovi lipp

Pindala: 41,87 km²
Elanikke: 2078 (2016)[1]

Koordinaadid: 48° 59′ N, 17° 43′ E
Bánov (Tšehhi)
Bánov

www.obec-banov.cz

Bánov (saksa keeles Banow, vanasti ka Banau)[2] on küla (endine alev) Tšehhis Morava kaguosas Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas. Küla asub Bílé Karpaty mägedes Slovakkia piiri ääres, asudes Uherský Brodist seitsme kilomeetri kaugusel. Bánovit läbib maantee E50, mis viib Brnost Slovakkiasse. Aastal 2010 valmis küla ümbersõidutee, mis on sealset elukvaliteeti oluliselt parandanud.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogiliste uuringute kohaselt olid küla alad asustatud juba pronksiajal, mil seal elasid Věteřovská kultuuri kuuluvad inimesed. Ajal, mil küla kuulus Suur-Määri riiki, asusid seal riigi kaitserajatised. Seal asunud kindlus hävis Tšehhimaa ja Ungari vaheliste sõdade käigus. Sealne piirkond moodustas Ungari ja Määrimaa vahelise Lucká provintsi (Provincia Lucensis), mis käis sõdades korduvalt käest kätte.

Kirjalikes allikates on asulat esimest korda mainitud aastal 1091, mil seal viibis tulevane Tšehhi kuningas Břetislav II. Piirkonda valitsesid Mojmíride suguvõssa kuuluvad vürstid, kuni 13. sajandi lõpuni kuulus piirkond Ungarile, seejärel aga sai lõplikult Määrimaa osaks. Aastast 1230 hakkas küla kuuluma Neuhauside suguvõsale (nemad on pärandanud ka küla vapile oma sümboliks olevad viie kroonlehega punased roosid). 16. sajandi teisel poole said selle omanikuks Tetourid. Aastal 1570 sai Bánovist alev, kus peeti kolm korda aastas laata. Aastal 1689 ostis küla Johann Karl Graf Sérenyi, kellele kuulus ka Uherský Brod, ta liitis need üheks valduseks ja muutis selle patrimoniaalmõisaks.

Aastail 2010–2014 oli külavanemaks Zbyněk Král, aastast 2014 täidab neid kohuseid aga Marek Mahdal.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Teel Uherský Brodist Bánovisse asub küla kohal vulkaanilisel kõrgendikul mälestis Kolm Risti.

Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Noorema kiviaja lõpust pärinev asulakoht
  • Madjarite ekspansiooni ajal hävinenud linnuse ase
  • Keskaegse kiriku kohale XVII sajandil rajatud barokne Püha Martini kirik
  • Säilinud vana taluarhitektuur – majad nr 97 ja 98, samuti ka maja nr 73 ait
  • XVIII sajandi teisest poolest pärinev Jan Nepomucký barokne skulptuur

Mälestusmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Loodusmälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Loodusmälestistest asub külas endine kivimurd Hrádek, kus kaevandati varem andesiiti. Sinna 1. oktoobril 2002 rajatud kaitseala pindala on 0,3287 hektarit. Kivimurd ise on Tertsiaari vulkaanilise aktiivsuse mälestis. Vanas karjääris elavad ka pääsusaba (Papilio machaon) ja puriliblikas (Iphiclides podalirius).

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]