Aun
|
See artikkel on vilja- vms kuhikust; perekonnanime kohta vaata artiklit Aun (perekonnanimi) |
Aun (põhjaeesti murretes ka rõuk, Saaremaal ja läänemurdes mügam) on kaarjas või piklik maale paigaldatud kuhik[1] [2].
Aun tehti enamasti aluspuudeta[3] ja võis olla moodustatud suviviljast, niiskest heinast, põhust, turbast, mätastest või kartulitest[2]. Suviviljaaunad tehti kuni kahest rööbitisest vihureast, mis kaeti põiki pandud kattevihkudega. Aunas võis olla kuni 100 vihku[3]. Lääne-Eestis kasutati toestamiseks vitstest kaari paremaks tuulutamiseks. 19. sajandi lõpul viljaaunadest loobuti, kuna võeti kasutusele puualustega rõugud[2].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ " Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.[1] (vaadatud 13.11.2018)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 22
- ↑ 3,0 3,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Kirjastanud Õie Ränk. Lk 14